Nutikad autoteed helendavad öös ja laevad su elektriautot

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Päikesepaneelidega LED tee.

Autoteed võivad esmapilgul tunduda kui asjad, milles innovatsiooni teha on keeruline. Mis seal siis ära ei ole. Asfalt, lookleb ja kulgeb, mööda puudest-põõsastest, põldude, mägede ja metsade vahel, ääres tanklad ja muud asutused. Selgub aga, et varsti võivad need olla nutikad, valgustatud, laadida sinu autot, teada, mis ümberringi toimub ja siis näitavad lisaks reklaame kah.

Helendav asfalt, miks mitte

Studio Roosegaarde on Hollandi disainistuudio, mis asus maanteid ümber kujundama. Nad töötasid välja roheliselt hõõguva värvi, mida teedele kanda. Päeval värv ei hõõgu, vaid laeb end päikeselt saadavast energiast täis, et öösel helendada ehk siis peaks rohelist kuma paistma kuni kaheksa tundi järjest. Kui päikest ei paista, on võimalik hõõguvat värvi laadida ka päikesepaneelidest. Päikesepaneelid saaks vajadusel ehitada ka otse tee sisse.

See on hea moodus, et tähistada reavahesid või teepiire roheliselt hõõguvate värviribadega, et pimedas sõitvad juhid end turvalisemalt tunneks. Helendav tee on kasutusel juba ka Hollandis ning Jaapan on avaldanud huvi selleks, et helendav teevärv saaks 2020. aasta olümpiamängudeks ka seal kasutusele võetud.

Roheline teevärv

Loomulikult on üks variant valgustuse akude laadimiseks kasutada päikeseenergiat, kuid maanteedel leidub veel üks energiaallikas – tuul. Tuul, mida tekitab mööduv sõiduk, võib tööle panna pisikese turbiini, mis valgustusele voolu annab.

Helendavat materjali ei loo aga mitte ainult hollandlased, tsemenditeadlane José Carlos Rubio on leiutanud helendava tsemendi, mis võiks kaasa tuua lisaks helendavatele teedele ka helendavad majad või muud betoonehitised. Helenduse intensiivsust on võimalik reguleerida, et sära silmi pimestama ei hakkaks.

Teede valgustus on hea, kuid täna suures osas liiga energiakulukas. Tulevikus on teed pimedad, kui seal kedagi ei ole. Intelligentne valgustus süttib vaikselt siis, kui auto läheneb ning hääbub auto kaugenedes. Kui teeserv on valgustitega või hõõguva värviga kaetud, tekib auto ümber valgusmull. Tee autost eespool ning tagapool on pimeduses, kuid auto ümber olevad mõnedsajad meetrid on korralikult valgustatud. Üheltpoolt on see energiasäästlikum, kuna valgustus suure osa ajast ei põle, teiseltpoolt hoiab nutikas valgustus ära ka liigse valgusreostuse tekkimise.

Päikesepaneelidega LED tee.

Nutikas valgustus ei pea olema aga tee ääres püsti seisev post või värv. Nutikas valgustus võib olla teekattesse paigaldatud kogum LED tulesid, mis kõike eelkirjeldatut läbi viivad. Lisaks on võimalik LED tulesid muuta nii, et need hoiataksid peagi saabuvast mahasõidust, teel olevast õnnetusest või jääst. Tõsi, see annab ka hea mooduse panna teele ka mõni reklaam, muutes süttivaid LEDe vastavalt.

Veel üks uut tüüpi värv

Kui valgustamiseks sobib värv, mis pimedas hõõgub, siis sõitjate teavitamiseks sobib teekattele paigaldatav läbipaistev värv. See värv on temperatuuritundlik ning kaotab oma läbipaistvuse ja muutub valgeks või siniseks siis, kui temperatuur langeb alla nulli. Just täpselt! Joonista teele läbipaistva värviga suur lumehelbe kujutis ja kui teele tekib jää, ilmub sinna lihtsalt lumehelbe ikoon, mis kasutajaid libeda tee eest hoiatab.

Sisuliselt on tegu samasuguse tehnoloogiaga, mida kasutatakse lusikates, mis näitavad, kas tee on liiga kuum, või beebivannides, mis näitavad, kas vesi on beebile parajal temperatuuril. Koostöös erinevate sensoritega võib värvi mõjutada nii, et värv tõuseb esile ka mõnel teisel puhul, näiteks tekivad teele punased jooned vaid siis, kui eespool on õnnetus, või sinised märgid märja tee korral.

Nutikad liiklusmärgid

Kas Eesti võetakse kasutusele nutikad liiklusmärgid, mis vastavalt teel eksisteerivatele ilmastiku- ja liiklustingimustele piirkiirust muudavad. Ilmajaamadest ning teekatte sensoritest saadav info kajastub koheselt ka konkreetse teelõigu liiklusmärkidel. Lisaks vähendatakse kiirust ka siis, kui sensorid märkavad teel autot, mis sooritab tagasipööret. Veelgi kaugemas tulevikus võivad liiklusmärgid edastada vastava info ka otse autole, mis tähendab, et näiteks püsikiirusehoidjaga auto võtab automaatselt kiirust maha, kui konkreetsel teelõigul kiirust vähendatakse.

Nutikad liiklusmärgid võivad kasutada päikesepatareisid, et energiat saada ning suhelda serverite ning autodega üle 5G ühenduse.

Sõida kas või lõputult

Tulevik on elektriautode päralt. Kuid igal autol lõpeb kord kütus või saab aku tühjaks. Mitte nutiteedel, kus on elektriautode laadimisrida.

Sisuliselt sarnaneb tehnoloogia tänasele juhtmevabale laadimisele – sellele samale, mida kasutab su nutitelefon ja nutikell. Teekatte all on magnetväljad, mis läbi rataste autosid laevad.

Selle tehnoloogia üheks puuduseks on vajadus ehitada ümber elektriautod ning rekonstrueerida hulk teid, kuid selgub, et uute teede puhul ei ole elektrijuhtmete vedamine nii kallis, kui arvata võiks.

Säärast tehnoloogiat on juba kasutatud – Scania ehitas elektribussid ning seejärel induktsioonlaadimisega bussipeatused. Kui buss peatusesse jõuab, antakse akule jälle natukene voolu, et jõuda järgmisesse peatusesse. Nii ei pea bussil olema hiigelakut ja ei teki ka muret, et aku kahe peatuse vahel täiesti tühjaks saaks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.