Mis see on?
Blockchain ehk blokiahel on väärtust omavate tehingute jaotatud ja avalik arvestusraamat. Sisuliselt on tegu andmebaasiga, milles olevad tehingud on omavahel turvaliselt seotud. See andmebaas on jaotatud, mis tähendab, et sellel ei ole ühte keskset asukohta. Iga ahela osa omab kogu ahelast vähemalt osalist koopiat.
Tehingud, mida blokiahelasse salvestatakse, võivad olla väga erinevad. Neist tuntumad on krüptorahade ülekanded. Näiteks kui keegi kannab sulle üle hulga bitcoine ehk bitimünte, salvestatakse see tehing blokiahelasse.
Blokiahela kõige väärtuslikumad osad on jaotatus ja avalikkus, mis teevad selle tehnoloogia ääretult turvaliseks viisiks tehingute üle arvet pidada. Kui keegi püüaks mõnda tehingut pärast selle toimumist muuta, näeks ülejäänud blokiahela osad, et see spetsiifiline tehing ei sobi enam ahelasse ja keelduks seda vastu võtmast.
Miks see nii oluline on?
Blokiahel võib olla üks suurimaid tehnoloogilisi edasiminekuid internetis pärast selle leiutamist. Leidub isegi neid, kes arvavad, et blokiahel muudab meie maailma rohkem kui internet seda teinud on. Põhjus on selles, kui palju blokiahela tehnoloogia meil kogu majandustegevust lihtsustada lubab.
Tänapäeva majandus on ääretult keeruline ja vajab suurt hulka vahendajaid ja spetsialiste, et veenduda kõigi raha-, väärtpaberite, kinnisvara ja muude asjadevahetustekorrektsuses. Ainuüksi raha kandmine ühe pangakontolt teise panga omale võib seetõttu mitu päeva aega võtta.
Blokiahela kasutamine võimaldab kõik need vahelülid eemaldada ja tagada samal ajal ülekannete korrektsuse. See tähendab, et finantstehingud võtavad päevade asemel minuteid ja pangad säästavad hinnanguliselt kümneid miljardeid dollareid aastas.
Blokiahelal põhineva krüptoraha kasutamine võib muuta ka näiteks toetuste andmist. Krüptoraha ühikute juurde saab märkida ka seda, milleks neid kasutada tuleb. Näiteks raha, mis on antud meditsiinivahendite ostmiseks, toimibki ainult meditsiinivahendeid ostes. Lisaks on võimalik rahale kehtestada ka ajaline piirang. Kui toetus on mõeldud kasutamiseks aastal 2016, siis kõik raha, mida määratud aja jooksul ei kasutata, läheb toetuse andjale tagasi.
Kui kaugel täna asjad on?
Krüptorahad ja teised blokiahelal põhinevad tehnoloogiat on juba praegu kasutuses, kuigi üsna piiratud määral. 2008. aastal loodud krüptoraha bitcoin on levinud üle kogu maailma ja leidub poode, mis seda aktsepteerivad. Sellest hoolimata oleme me veel kaugel olukorrast, mil kogu traditsionaalne raha asendatakse krüptorahaga.
Kuna kogu tehnoloogia on veel nii uus ja alles arengu alguses, võib bitcoini pidada eksperimendiks. On võimalik, et selle turvalisuses leitakse vigu, kasutajate arv väheneb drastiliselt või riigid keelavad selle kasutamise. Kõik need stsenaariumid on võimalikud, kuna bitcoini hind on viimastel aastatel oluliselt muutunud ja mitmed riigid ei oska selle osas tugevat seisukohta võtta või püüavad seda üldse piirata.
Kas Eesti ka selles asjas kaasa räägib?
Eesti suhe blokiahela ja krüptorahaga on keeruline. Ühest küljest toimub meil blokiahelatehnoloogia katsetamine ja arendamine. Näiteks Nasdaq kasutab Tallinna börsi uuel tehnoloogial põhinevate lahenduste väljatöötamiseks, kunaEesti IT-infrastruktuur on tugev. Blokiahela tehnoloogial põhineb ka LHV krüptoraharakendus Cuber ning Eestis on olemas Krüptoraha liit, mille eesmärgiks on selle valdkonna arendamine Eestis.
Teisalt on Eestis ka näiteid sellest, kuidas riik on bitcoini arengule vastu astunud ja karistanud sellega tegelevaid inimesi. See tähendab, et seadusandluses on veel üsna palju puudujääke ning riiklikul tasandil ei olda veel päris kindlad, mida krüptorahadega peale hakata.
Üks asi on aga kindel:kuna blokiahel ja sellel põhinevad krüptorahad võimaldavad meie elu oluliselt lihtsustada ja ka turvalisemaks muuta, on oodata nende tehnoloogiate kiiret arengut. Ühel hetkel jõuab sellele ka seadusandlus järgi.
Avafoto: BTC Keychain/Flickr
