Kauplus on olnud sajandeid ühtemoodi toimiv koht: ostja tuleb sisse, valib välja kaubad ja annab müüjale raha. Digitaalsed tehnoloogiad muudavad nüüd aga ka seda, nagu iga päev Eesti poodides iseteeninduskassade näol võib näha.
iseteeninduskassade mõte on muuta ostlemist mugavamaks ja pakkuda uusi võimalusi klientide teenindamiseks, valdkonnaga kursis olevate inimeste sõnul ei ole selliste vahenditelevik enam küsimus, vaid asjade loomulik kulg. Seda tunnistavad nii Rimi kui Selveri esindajad, kelle poodidesse iseteeninduskassad paigaldatud on. Arutasime jaekaubanduse oleviku ja tuleviku üle ka iseteeninduskassasid arendavaettevõtte Nixor tegevjuhi Imre Reinsoniga.
Millega teguon?
Lihtsaltöeldeson iseteeninduskassa süsteem, kus inimene skanneerib soovitud tooted ise triipkoodilugejaga ja maksab nende eest iseseisvalt. Samas on mõned kassad väga erinevad. Põhiliselt võib iseteeninduskassad jaotada kaheks.
Esimene on süsteem, kus toodete skanneerimine toimub kaupluseriiulite vahel, siis kui ostja need välja valib ja kärusse või korvi paneb. Sellist süsteemi kasutab näiteks Selver ning seal on sel nimeks SelveExpress. Antud süsteemis peab klient endaga kaasa kandmaskanneerijat ehk ostupulti. Kassasse jõudes pole enam vaja teha muud, kui maksta, sest süsteemile on teada ostukorvi sisu. Sellist lahendust kasutavad ka Tallinna ning Tartu Kaubamaja ning Tallink.
Alternatiivne süsteem on selline, kus toodete skanneerimine toimub täielikult kassa juures. Klient peab kõik valitud tooted sisse skanneerimakassa juures ning poes, riiulite vahel mingit "piiksutamist"ei toimu. Selline lahendus on kasutusel näiteks mõnedes Rimi või Konsumi kauplustes.
Kahe süsteemi vahe seisneb põhiliselt kliendi ostukorvi suuruses. See tähendab, et SelveExpressi sarnane süsteem on sobivam pigem suurema ostukorviga kliendile, kes tuleb poodi palju asju korraga ostma. Seega saab ta kõik valitud tooted kohe ära skanneerida ning ei pea hakkama kassas suurt arvu tooteid skanneerima, vaid tuleb lihtsalt maksta. Miinuseks on see, et vahel tuleb täiendava turvakontrolli käigus ostukorvis olevad asjad kassas poe töötajale ette näidata, mis võtab aega ja võib klienti pahandada.
Seevastu Rimi omale sarnane iseteenindussüsteem on pigem sobilik väiksemate ostude sooritamiseks, et mõned valitud tooted kiirelt kassas ära skanneerida ja maksta. Suuremate ostude puhul ei ole selline iseteeninduskassa mugavam ega kiirem kui müüjaga kassa.
Selge on siiski, et see kui suur või väike ostukorv sobib millise iseteenindussüsteemi jaoks sõltub lõppkokkuvõttes ikka igakliendieelistustest.
Miks see homme oluline on?
Eesti jaeketidon järk-järgult iseteeninduskassasid kasutusele võtnud kopeerides näiteks Lääne-Euroopa kaupluseid ja selge on, et selliseidtehnoloogiaid kohtab poodides üha rohkem.
Selver võttis esimesed iseteeninduskassad kasutusele juba 2011. aasta kevadel, Rimi 2015. aastal. Oluline on tehnoloogia aga esiteks selle poolest, et seda tuleb aina juurde ning see mõjutab selgelt vaatepilti, mis avaneb Eesti poodides ka tulevikus.
Näiteks Rimil on plaan kõik suuremad poed selliste kassadega varustada. “Plaan on iseteeninduskassade paigaldamisega meie poodidesse jätkata. Kindlasti sooviks neid kõikidesse suurtesse Rimi hüpermarketitesse ja paljudesse supermarketitesse. Poodide nimekiri, kuhu järgmisel aastal iseteeninduskassasid paigaldame, on päris pikk,” sõnas Geeniusele Rimi Eesti kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats.
Sarnast seisukohta esindab ka Selver. “Plaanime tulevikus avatavates Selverites üha enam rõhku pöörata iseteeninduskassadele,” ütles Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik.
Pood, kus müüjaid polegi?
Täielikult ei ole võimalik välistada ka ainult iseteeninduskassadega varustatud kaupluseid. Näiteks on praegu Nixoril koos Harju Tarbijate Ühistuga loodud lahendus Tallinnas asuvasse Sõpruse Konsumisse, kus on võimalik kliente teenindada juba absoluutselt ilma inimesest kassiirita. Ühtegi tavalist kassat seal ei ole, üksnes täielikult iseteeninduskassad ja hübriidkassad, kus võib kassiir olla, kuid ei pea olema.
Niihakkab tehnoloogia mõjutama kassiiride rolli ning osakaalu poodides. “Kassiiri töö ja kassiiri roll tõenäoliselt muutub pigem kassiirina töötamise asemel teenindajaks,” ütles Reinson.
Seega muutub iseteeninduskassa tehnoloogia tulevikusolulisemaksseetõttu, et neid tuleb aina juurde ning nende tulek mõjutab ka otseselt meie kõigi vaatepilti kauplustes. Ilmseltmõjutab see ka ostlemisharjumusi ning puutumata ei jää ka kauplustes olevad töökohad.
Kui kaugel asjad täna on?
Tänase seisuga on asjad nii kaugel nagu me ka ise poodides näha võime. Ehk siis olemas on hübriidsüsteemid, kus on klientidel võimalik valida, kas kasutada iseteeninduskassat või valida tavapärane inimesest kassiiriga variant.
Samuti on praeguse seisuga iseteeninduskassade levik piiratud pigem suuremate kauplustega. Seda lihtsal põhjusel, et iseteeninduskassa süsteemi paigaldamine on ettevõtte jaoks arvestatav väljaminek, seega peab selle paigaldamine ka ennast reaalselt ära tasuma.
Põhiliseks takistuseks antud tehnoloogia leviku juures on tarbijakäitumine. “Ei ole muud takistust kui tarbijakäitumine ja ostuharjumus. Täna on veel suur hulk inimesi, kes ütlevad, et nad kindlasti iseteenindust kasutada ei taha,” sõnas Reinson.
Sarnast seisukohta kinnitab ka Rimi, kuid lisab, et “See on pigem harjumise küsimus ning ajas muutuv. Me kõik teame lähiajaloost erinevaid tehnilisi lahendusi, mille vastu tunti alguses võõristust,” ütles Bats.
Lisaks on juba täna eeldused iseteenindustehnoloogia levikuks head. “Poekettide huvi tehnoloogia vastu on ajas kasvav. Kui alguses oli see uus ja mõeldi, et kas ja millal teha, siis täna on küsimus ainult millal ja mis mahus,” ütles Reinson.
Seejuures on oluline, et valdkonna arengus räägib kaasa ka Eesti ettevõte nagu Nixor, kes on vastutav iseteeninduskassade paigaldamise eest näiteks Selveri ning ka paljudesse Konsumi kauplustesse, lisaks on firmal harud ka Lätis ning Leedus.
Fotod: Kaarel Kook
