Geotehnikute töö jääb sageli inimsilmale nähtamatuks. Võime vaid ette kujutada, kui palju vaiu ja ankruid on Tallinna kesklinnas maa all ning milliseid briljantseid lahendusi on geotehnikud välja töötanud, et ehitised oleksid turvalised. Alles siis, kui midagi valesti läheb, saavad geotehnikud endale monumendi – Pisa torn on ilmselt parim näide.
Eelmise aasta lõpus tunnustas Eesti Ehitusinseneride Liit aasta ehitusinseneri nominendina geoloog Peeter Talvistet, kes on panustanud Estonia kaevanduse päikesepargi, Kohtla-Järve kaevanduskäikude ja Reidi tee sadevee pumpla rajamisse, aga ka palju kajastamist leidnud eestlaste põlevkiviprojekti Jordaanias.
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi külalisõppejõud Peeter Talviste räägib megaprojektidest, mille rajamise juures geotehnika mängib ülisuurt rolli ja kinnitab, et rohkem noori võiksid geotehnika eriala valida, sest nõudlus erialaspetsialistide järgi üha kasvab.
Talviste selgitab, et geotehnikud on ühenduslüliks ehitusinseneride ja ehitusgeoloogide vahel ning teavad nii pinnaste uurimise ja omaduste määramist kui oskavad teha vajalikke arvutusi nii pinnase kui betooni osa lahendamiseks – ikka selleks, et tagada ehitiste sajaprotsendiline ohutus. “Ükski ehitusobjekti ei saa teostada ilma vajalike pinnaseuuringuteta, seetõttu on geotehnikuid meil Eestis alati vaja,” ütleb Talviste.
Reidi tee pakkus rohkelt väljakutseid
Reidi tee puhul pidid geoloogid koos ehitajatega leidma lahenduse, kuidas rajada Tallinna kesklinnas mere piirile ligi 10 meetri sügavune auk allpool merepinda. Talviste sõnul on 10 meetri sügavune kaeve väga peenes veeküllastunud liivas igal pool keeruline, sest seinad tuleb toestada.
“Toestatud seintele surub nii pinnase koormus kui veesurve ning seinte liikumise vältimiseks tuleb kasutada kulukaid ülipikki puuritud ankruid või toestada süvend seestpoolt tugedega või taladega seinte vahel. See aga segab kaevamist ja augu sees toimetamist. Augu kaevamine ja maapinnani täisehitamine võtab 2–3 korda nii palju aega kui hiljem 5–8 korruse peale ehitamine,” räägib Talviste.
Talviste sõnul oleks insenertehniliselt saanud Reidi tee rajada Pirita tee ja sadama vahelises lõigus ka tunnelina, mis oleks jätnud mereäärse ala inimestele avatumaks, kuid kõrge ehitusmaksumuse tõttu ei oleks see olnud mõistlik.
Metrood oleks Tallinnasse rajada keeruline
Juba aastaid on räägitud Tallinna metroost ehk maa all kulgevast trammiliinist. Eeluuringud viidi läbi juba 1980ndatel, tehti väga põhjalikud ja sügavad puuraugud ning esinduslikud katsed nii laboris kui väljas. “Neid andmeid kasutatakse siiani rohkelt”, räägib Talviste. Talviste sõnul on aga metroo rajamiseks tingimused ülimalt keerulised, eriti kesklinnas.
“Sossi mägi ja Toompea koos Tõnismäega on aluspõhjakivimitest koosnevad saared. Saarte vahel on väga nõrgad savid ja ülemises osas veeküllastunud peenliivad. Keerulised on just üleminekud ühtedelt tingimustelt teisele.
Ja tänaseks on uute hoonete rajamisel kesklinn vaiu täis puuritud ja rammitud, lisaks süvendeid toestanud ankrud horisontaalsuunas, mida pärast maa-aluse osa valmimist enam kätte ei saa, need jäävadki maa alla tulevaste põlvede geoloogidele imetlemiseks ja arheoloogidele imestamiseks,” tõdeb Talviste ja nendib, et sobiva vaba ja sirge koridori leidmine metroole on ilmselt väga keeruline.
Talsinki tunnel kitsaskohad rikkevööndid
Hüpoteetilise suurpojekti kitsaskohaks on Talviste sõnul rikkevööndid tardkivimites, mis ulatuvad väga sügavale. “Rikete vööndis võib tunneli rajamisel ette tulla ootamatusi.
Tunnel oleks suhteliselt lihtne ettevõtmine, kui kulgeks riketeta ühtlases graniidis. Lisaks kulgeb tunnel Eesti poolel mitte graniidis, vaid läbi erineva tugevusega aluspõhja settekivimite, läbi mitme veepideme ja horisondi, mis omakorda komplitseerivad tingimusi” räägib Talviste.
Talviste sõnul vajab Eesti pidevalt ehitusgeolooge ja geotehnikainsenere, kes panustaksid suurte megaprojektide arendamisse. “Oluline on kokku liita ühelt poolt geoloogiliste protsesside seaduspära ja loogika ning teiselt poolt insenertehniliste lahenduste ohutust tagav regulatsioon normide ja standardite näol. Seega võiks hea geotehnikainsener juba õppimise ajal saada vastavad baasteadmised ja oskused,” räägib Talviste. “TalTechis on selleks suurepärane võimalus tugevate baasinstituutide näol loodud.”
TalTechi geoloogia instituudi maapõue erialal õppimiseks saab kasvõi kohe kandideerida ja panustada juba ka ise lähituleviku megaprojektidesse. TalTechi geoloogia instituut kuulub Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonda, ühendab loodusteadused ja inseneriõppe ning koolitab mäetööstuse spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende kaevandamiseks.
