Raplamaalt väikesest Leibre külast pärit Reimo Lepp on päeval Telias Microsofti ja töökoha kliendilahenduste osakonna juht ning öösel IT-nohik. Ta teab, et suurte teadmistega kaasneb suur vastutus IT uuesti turvaliseks muutmisel. Saatus või pime juhus on andnud talle võimalused töötada erinevates IT valdkondades, alustades kasutajatoest lõpetades süsteemiinsenerina ning need kogemused on andnud oskused eduka IT meeskonna loomiseks. Reimo on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli IT-süsteemide administreerimise õppekava.
Miks valisid just IT-süsteemide administreerimise eriala?
Laiemalt IT-d kui valdkonda ei valinud mina, IT valis minu. Noore poisina väikses maakohas üles kasvades veetsin lugematu arvu tunde arvuteid hooldades-parandades. Seda ajastul, mis erineb tänapäeva otsingumootori abil murede lahendamisest väga palju: internet oli vaid vähestel ja kõik probleemid tuli lahendada enda teadmiste pinnalt.
Samuti mäletan gümnaasiumis ühte esseed teemal “Kus ma soovin suureks kasvades töötada” ning minu kirjatükk keskendus selle aja Eesti suurimale IT-teenuseid pakkuvale ettevõttele Microlink. Kiired kaheksa aastat hiljem liitusin Elionis osakonnaga, mis oli otseselt välja kasvanud Microlinkist. Unistused saavad teoks, kui nende suunas vaeva näha!
Konkreetsemad valikud rakenduslikuks kõrghariduseks IT-süsteemide administreerimise ja magistrikraadiks äriinfotehnoloogia õppekaval tekkisid tööalastest vajadustest. Igapäevane töö vajas silmaringi laiendamist ning tahtsin paremini mõista ka ettevõtte ärilisi vajadusi ehk ärijuhi soove, mida IT-osakond peab ellu viima. Üks minu töövaldkondadest on ka kriisiolukorras IT-lahenduste toimimise tagamine ning vajasin teoreetilist teadmist protsesside juhtimise vaatenurgast.
Mida igaüks peaks IT-st teadma?
IT kui karjäärivalik peab tekkima huvist valdkonna vastu, mitte kuulujuttudest või painutatud artiklitest meedias, et palgad on nii suured, et edasine elu on vaid lust ja lillepidu. IT valdkonnas töötamine ei tähenda aga, et sa pead kindlasti olema süsteemiadministraator või arendaja, on veel väga palju suundasid ning kui on huvi IT vastu, leiab igaüks endale jõukohase väljakutse.
Kui ma soovin, et IT-kauge inimene midagi teaks, siis see on üldine IT-hügieen ja -turvalisus. Iga inimese digitaalne identiteet on tema enda kaitsta, kasutades piisava keerukusega mittekorduvaid paroole ning tähtsamates keskkondades, nagu näiteks Gmail ja Facebook, kindlasti kaheastmelist autentimist.
Mis on IT-sektori järgmise 5–10 aasta suurimad väljakutsed?
Jätkusuutlikkus on ilmselt läbiv teema kõikides valdkondades, seda nii keskkonna kui ka töötajate osas.
Hetkel on Eestis väga suur puudus kõikvõimalikest IT-töötajatest ja arvan, et see probleem aina suureneb. Tulemuseks on rahvusvahelised IT-tööpered kus on koos nii erinevate rahvuste, kultuuride kui uskumustega inimesed ning juhtidel ning töökeskkonna loojatel on väljakutse, et kõik mõistaksid ühtemoodi, mida ning miks on vaja teha.
Keskkonna teema tooksin välja nii era- kui ärikliendi kontekstis. Erakliendina peame mõistma, et e-jäätmed on aina süvenev probleem ning me peame suutma lahendada väljakutse, kuidas ümber töödelda või taaskasutada seadmeid. Ärivaldkonnast arvan, et ARM platvormil baseeruvad süsteemid hakkavad domineerima, sest on kuluefektiivsemad.
Millise probleemi lahendamise kallal sa ise praegu töötad või töötada tahaksid?
Tulenevalt sõjaolukorrast Euroopas on fookuses turvalisus ning jätkusuutlikkus pärast suurt intsidenti. Küsimus, kas minu andmed on asukohas, mis peab vastu raketitabamusele, oli mõne kuu eest mõeldamatu ning naljana võetav, aga ühtäkki enam ei ole. Seega on tekkinud küsimus, kas sellest piisab, kui serverikeskused, kus me enda andmeid majutame, on ühes regioonis. Kuidas olla valmis kõige hullemaks ning kas minu ettevõtte IT-lahendused saab taastada ka pärast küberrünnakut või midagi veel hullemat? Suurim probleem, millega praegu töötan, ongi IT jätkusuutlikus ning vastavate plaanide konsulteerimine.
Räägi üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud.
Mul on tõeliselt vedanud kollektiiviga, kus ma töötan, ja lõbusaid seikasid on palju. Enamlevinud on ilmselt juhtumid, kus kaughaldussessioonide rägastikus oled ekslikult vale serveri taaskäivitanud – valusad õppetunnid administraatoriks kasvamisel.
Kollektiivne kambavaim aitab lõbusalt meenutada ka turvalisuse tähtsust: kui töökohalt arvutit lukustamata lahkud, siis tõenäoliselt oled endale teadmata saatnud välja e-kirja väites, et pakun kööginurgas kringlit või võõrustan nädalavahetusel suuremat sorti koosviibimist – ega siis ei jäägi muud üle kui e-kirjale vastavalt käituda.
Kõige humoorikamalt on aga meeles hetked, kus kolleegi kontorist lahkumise järel ehitatakse tema töölaud pappkastidest kindluseks või blokeeritakse täielikult. Kollektiivne üksteise kulul nalja tegemine aitab igapäevaseid tööpingeid maandada. See on oluline, sest töö IT-s võib olla üsna stressirohke, eriti kui vastutad ühiskonnale elutähtsate süsteemide eest ning iga sinu vale arvestus võib põhjustada ebamugavusi tuhandetele inimestele.
IT-süsteemid on iga ettevõtte “südameks”, mille töövõime mõjutab kogu ettevõtte toimimist. Neid süsteeme on vaja juhtida ning ettevõtte ellujäämise küsimuseks on paljuski nende täpne ja selge töötamine. Kui sind huvitab IT ning soovid õppida praktilist eriala, mis tagab tulevikus ka tubli sissetuleku, siis uuri lähemalt, mida IT-süsteemide administreerimise õppekaval sulle pakkuda on! Tutvu õppekavaga SIIN.
