“Maailm koosneb kahest osast: riistvarast ning tarkvarast,” ütleb TalTechi lektor ning programmijuht Andres Eek. Ülikooli lektor rääkis põgusas vestluses Geeniusele lähemalt, millest koosneb riistvara arenduse ja programmeerimise eriala ning mille poolest see kasulikuks võib osutuda.
“Kui me räägime arvutimaailmast ja IT-valdkonnast üldiselt, siis võime riistvaralist poolt käsitleda kui nn “underdog’i“,” alustab Eek eriala tutvustamist. Ta räägib, et riistvara on tänapäeval jäänud teenimatult teiste IT-ga seotud valdkondade, eriti tarkvara varju.
Teenimatult, sest riistvara on tegelikult eelnevate valdkondade edukaks toimimiseks hädavajalik. Spetsialiste otsitakse tikutulega – oskustega inimesi on vähe aga riistvaralise poole vajadus kasvab ajaga aina suuremaks ja suuremaks.
Riistvara on iga IT-süsteemi vundament
Uuendatud õppekava on kujundatud mitmes mõttes uue struktuuriga. Riistvara ja programmeerimise tudengeid julgustatakse oma õppekava ise kokku panema ning tulevaseks tööks kõige sobivamat oskuste profiili kujundama.
See annab paremaid võimalusi hariduse kohandamiseks valdkonna kiiresti arenevate vajadustega ning lisab õppijate motivatsiooni.
Õppekava koosneb bakalaureuseõppele omaselt kuuest semestrist, igas semestris tuleb läbida vähemalt viis ainet.
Esimestel semestritel on ülekaalus kohustuslikud alusained, näiteks matemaatika ning programmeerimine ja hilisematel semestritel õpitakse profileerivaid valikaineid. Kavas on ka üldmoodul, mis koosneb keeltest, ettevõtlusest ning muust sarnasest.
“Uuendusena on igas semestris üks reaalsest elust (ettevõtetest, teadustööst) tulenev projektiülesanne, mida lahendades kinnistatakse siiani kogunenud teadmisi. Algul on need rohkem üldisemad ja teoreetilised, pärast aga lähevad konkreetsemaks ja praktilisemaks” tutvustab Eek projektide ettevõtmisi. Suur osa lõputöödest kasvavad välja just nendest projektidest.
Ta lisab, et seni on paljud riistvara-ja programmeerimise õpilased väga kiiresti omale töökohad leidnud, mõned neist tulevad juba õppimagi töötades sarnasel erialal.
Riistvara on vundamendiks väga paljudele lahendustele, olgu selleks siis äriinfosüsteemid, küberturbe tehnoloogiad, informaatika või IT-süsteemide arendus ja haldus. Sidevõrgud ja -süsteemid, arvutid ja elektroonika aitavad neid valdkondi töös hoida.
Ilma riistvarata ei saaks korralikult toimida ka nutikad linnad, isesõitvad autod, pakirobotid või droonid.
Keda õppima oodatakse?
Eek ütleb, et tudengite hulgas on enamus neid, kes soovivad tegeleda nii riistvara kui ka programmeerimisega. See annab laiapõhjalise hariduse, millele toetudes võib hiljem edasi liikuda nii riistavara, tarkvara kui kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas..
Edukaks kandideerimiseks on vaja korralikke alusteadmisi matemaatikas ja füüsikas ning kindlasti tuleb kasuks huvi elektroonika ja arvutite vastu.
Õppekava läbimise järel omandavad tudengid aga oskustepagasi, mille abil ehitada arvutisüsteeme, elektroonikat ja sidelahendusi, mida rakendatakse näiteks isesõitvates autodes või asjade interneti arendamisel.
Erialaga on võimalik tutvuda siin!
