Uuringud on leidnud, et osoon võib nõrgestada üht Maa tähtsaimat jahutusmehhanismi, muutes selle seni arvatust olulisemaks kasvuhoonegaasiks.

Uus uuring näitas, et osoonitaseme muutused ülemises ja madalamas atmosfääri kihtides põhjustasid 20. sajandi teisel poolel peaaegu kolmandiku Antarktikaga piirneva ookeani vete soojenemisest. 

Lõuna-Jäämere kiire soojenemine mõjutab selle rolli ühe peamise piirkonnana, kus planeedi soojenemisel liigset soojust neelatakse.

Osoon mõjutab kliimamuutusi

Suurem osa sellest soojenemisest oli tingitud osoonisisalduse suurenemisest madalamates atmosfäärikihtides. Osoon – üks sudu peamisi komponente – on juba saasteainena ohtlik, kuid uuringud näitavad, et see võib lähiaastatel mängida olulist rolli ka kliimamuutuste käivitamisel.

Dr Michaela Hegglin, atmosfäärikeemia dotsent ja üks uuringu autoreid, ütles: “Maapinna lähedal asuv osoon on inimestele ja keskkonnale kahjulik, kuid see uuring näitab, et sellel on suur mõju ka ookeani võimele absorbeerida liigset soojust atmosfäärist.

“Need leiud näitavad õhusaaste reguleerimise tähtsust, et vältida osoonitaseme tõusu ja globaalsete temperatuuride edasist tõusu,” lisas Hegglin

Uurimistöö meeskond kasutas mudeleid, et simuleerida osoonitaseme muutusi atmosfääri ülemises ja alumises kihis aastatel 1955–2000, et isoleerida need muudest mõjudest ja suurendada praegu kehva arusaama nende mõjust Lõuna-Jäämere soojuse omastamisele.

Need simulatsioonid näitasid, et osoonisisalduse vähenemine atmosfääri ülakihtides ja atmosfääri alumise kihi suurenemine aitasid mõlemad kaasa soojenemisele, mida täheldati ookeanivee ülemises kihis üldise kasvuhoonegaaside hulga suurenemise tõttu.

Osoonikiht on eluliselt tähtis

Nad näitasid, et suurenenud osoonisisaldus madalamates atmosfäärikihtides põhjustas 60% osoonist põhjustatud üldisest soojenemisest, mida täheldati Lõuna-Jäämeres uuritud perioodil palju rohkem, kui seni arvati. See oli üllatav, sest troposfääri osoonisisalduse suurenemist peetakse peamiselt põhjapoolkera kliimamuutusteks, kuna seal toimub peamine saastumine.

Osoon jõudis uudistesse 1980. aastatel, kui lõunapooluse kohal kõrgel atmosfääris asuvas osoonikihis avastati auk, mis oli põhjustatud klorofluorosüsivesinike (CFC) – tööstuses ja tarbekaupades kasutatava gaasi – põhjustatud kahjustustest.

Osoonikiht on eluliselt tähtis, kuna see filtreerib Maa pinnale jõudva ohtliku ultraviolettkiirguse. 

Dr Hegglin ütles: “Oleme juba mõnda aega teadnud, et suur osoonikihi hõrenemine atmosfääris on mõjutanud lõunapoolkera pinnakliimat. Meie uuringud on näidanud, et osoonisisaldus suureneb atmosfääri alumises osas õhusaaste tõttu, mis esineb peamiselt põhjapoolkeral. Ja, et see “lekib” lõunapoolkerale, on tõsine probleem.”

Osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides hapnikumolekulide ja päikese UV-kiirguse vastasmõjul. Madalamates atmosfäärikihtides tekib see saasteainete, näiteks sõidukite heitgaaside ja muude heitgaaside vaheliste keemiliste reaktsioonide tõttu.