Selleks, et telefonides asuv GPS inimese asukohta teaks, on vaja vähemalt nelja satelliidi otsenähtavust. Satelliidid on aga kosmoses ja kaugel. Kui inimene astub suurde hoonesse, näiteks kaubanduskeskusesse või lennujaama, kaob GPSi signaal ja pealtnäha ka võimalus navigeerida. Küllap onpaljudel juhtunud seda, kus mööda hiiglaslikku kaubanduskeskust rännates otsitakse mõnd kindlat poodi või lennujaamas ühe värava juurest teise tormates keeratakse valest käigust sisse. Siin tulebki appi sisenavigatsioon ehk tehnoloogia, mis võimaldab positsioneerida kasutaja asukohta hoone sisemuses ning teda vastavalt edasi juhatada, asukohatundlikku informatsiooni pakkuda või lihtsalt reklaami näidata.
Kuidas see töötab?
Väga mitut moodi. Ühtset standardit sisepositsioneerimisele veel ei ole, kuid võimalusi ühte seadet positsioneerida on mitmeid. Kas raadiosignaalide, nagu Bluetooth ja wifi abil, akustiliste signaalide, visuaalse info, või isegi magnetväljade abil. Kogu saadavalolevat informatsiooni kombineerides on võimalik kasutaja asukoht tuvastada.
Ehkki Bluetoothi väljatöötajad on öelnud, et Bluetooth ei võimalda täpselt kasutaja asukohta määrata, on võimalik mitmeid Bluetoothi signaale kombineerides ja nende tugevust võrreldes paika panna kasutaja asukoht. Üks populaarsemaid lahendusi täna on Apple'i iBeacon majakas. Oletame, et üks kaubanduskeskus on täidetud Bluetooth-majakategaja keskuse peatänav kulgeb põhjast lõunasse. Kui kasutaja möödub riidepoe uksestja läheneb majakale, mis tähistab kingapoodi, kontrollib telefon ka kompassi abil kasutaja liikumissuunda ning rõhuanduri abil seda, mitmendal korrusel inimene asub. Kahe eelneva majaka läbimisinfo põhjal võib nüüd öelda näiteks seda, et peagi on vasakul pool tehnikapoe uks, kust sisse astuda.
https://youtube.com/watch?v=9jH-Bdjmgb4%3Ffeature%3Doembed
Sääraneraadiosidel põhinev tehnoloogia on täna üks populaarsemaid, sesterinevad Bluetoothilpõhinevad majakad on suhteliselt odavadning enamikel inimestel on taskus nutitelefon, mis sisaldabteisi olulisi sensoreid. Võimalik on kasutada ka wifit, kus telefon mõõdab erinevate ümbruskonnas asuvate wifi-võrkude signaalitugevusi ja püüab sel viisil kasutaja asukohta arvutada, kuid säärane mõõtmisviis võib olla suhteliselt ebastabiilse täpsusega.
Teine ja aina rohkem populaarsemaks muutuv lahendus on Google'i poolt arendatav Project Tango. See on lahendus, kus nutitelefon või tahvelarvuti arvutinägemise abil oma asukohta tuvastab ning kasutajale informatsiooni annab, ilma väliseid allikaid nagu wifi ja Bluetooth-majakad kasutamata. Tango kasutab liikumise jälgimist nii visuaalse pildi muutumise, telefoni kiirendusanduri kuid ka güroskoobi abil. Teine oluline Tango komponent on erinevate alade õppimine ja jagamine. Telefoni poolt loodavad 3D-mudelid jagatakse edasi teistele Tango kasutajatele, nii on võimalik kiiresti rohkemaid kohti kaardistada. Kolmas oluline Tango komponent on sügavustunnetus, mille abil telefon või tahvelarvuti tajub asjade kaugust, suurust ning vaatenurka.
https://youtube.com/watch?v=Fd0YAaSWJ2k%3Ffeature%3Doembed
Veel üks tehnoloogia, mida sisenavigatsiooniks kasutatakse on magnetiline positsioneerimine. Rauast seina ja laekonstruktsioonide poolt tekitatud kõikumised Maa magnetväljas loeb üles telefonis olev kompass. Eduka planeerimise korral on säärase tehnoloogia abil võimalik saavutada kuni ühemeetrine täpsus.
Kus see töötab?
Üks hea kasutusvõimalus sisenavigatsioonile on muuseumid. Nutitelefonirakendusvõi tahvelarvuti audiogiidi asemel. Äpp, mis näitab õige eksponaadi juures lisainformatsiooni, võimaldades seda hilisemaks uurimiseks salvestada. Sarnast lahendust saab kasutada ka poodides, pakkudes inimestele võimalust konkreetse toote kohta kiiresti ja mugavalt lisainfot leida, või miks mitte see oma virtuaalsesse ostukorvi lisada.
Kolmas suur võimalus on lihtsamini soovitud kohta hiigelsuures hoones üles leida. Lennufirma KLM asus tehnoloogiat kasutama 2014. aasta lõpus, kus maandunud reisijate telefoniekraanile kuvatakse lennujaama kaart, kuhu juba märgitud nende sihtkoht ja teekond selleni. Bluetooth-majakate abil teab telefon, kus inimene asub ja kuvab vastavalt sellele juhiseid ka kaardil.
Kas seda kusagil näha ka saab?
Täna ei ole teada, et Eestis sisenavigatsiooni kusagil aktiivselt kasutatud oleks. Küll aga planeerib Ülemiste keskus klientideni tuua sisenavigatsioonilahenduse, mis hõlbustaks inimestel keskuses orienteerumist ning lisaks pakuks ka asukohatundlikku kasulikku informatsiooni külastajale. Homme seda veel kasutada ei saa – täna on käimas alles pinna sondeerimine ja valikute uurimine, kuid poole aasta pärast võib juba juhtuda, et Ülemiste keskuses aitab ringi liikuda hoopis nutitelefon.
