Seega, miks on 50 kilomeetri kõrgusel Veenuse maapinnast just seda gaasi? Sellele küsimusele üritab kolleegidega vastust leida professor Jane Greaves Cardiffi Ülikoolist. Eile avaldasid just need teadlased Nature ajakirjas uurimistöö, kus kirjeldatakse fosfiini kohta tehtud vaatlusi ning ka uuringuid, mida molekuli päritolu kohta tehtud on.
Praegu oskavad teadlased aga ainult käsi laiutada, sest kõik, mida me Veenuse ja seal eksisteerivate tingimuste kohta teame, ei anna alust fosfiini tekkeks. Seetõttu ei ole välistatud ka Veenusel elu olemasolu stsenaarium.
“Kogu mu karjääri jooksul on mind huvitanud elu otsimine mujalt universumist, nii et olen lihtsalt hämmastunud, et see on isegi võimalik,” ütles Greaves.
Ebatõenäoline kandidaat: põrgulike elutingimustega Veenus
Märkimisväärne on ka see, et võimalikke elu märke tuvastati just Veenuselt.
Kui mõelda elu võimalikkusele mujal meie Päikesüsteemis, siis Veenus ei ole just esirinnas. Võrreldes Maaga on sealsed olud praktiliselt põrgulikud. 96% planeedi atmosfäärist koosneb süsinikdioksiidist ehk süsihappegaasist ning planeedi pinnal ulatuvad temperatuurid üle 400 C.
Seni planeedile saadetud kosmosesondid on seal vastu pidanud vaid minuteid, enne kui need lagunevad. Ometi, tõustes planeedi pinnalt 50 kilomeetrit ülespoole, on tingimused hoopis sõbralikumad. Kui Veenusel tõesti elu peaks leiduma, siis just sealt võiks seda kohaselt ka leida.