Seega, miks on 50 kilomeetri kõrgusel Veenuse maapinnast just seda gaasi? Sellele küsimusele üritab kolleegidega vastust leida professor Jane Greaves Cardiffi Ülikoolist. Eile avaldasid just need teadlased Nature ajakirjas uurimistöö, kus kirjeldatakse fosfiini kohta tehtud vaatlusi ning ka uuringuid, mida molekuli päritolu kohta tehtud on.

Praegu oskavad teadlased aga ainult käsi laiutada, sest kõik, mida me Veenuse ja seal eksisteerivate tingimuste kohta teame, ei anna alust fosfiini tekkeks. Seetõttu ei ole välistatud ka Veenusel elu olemasolu stsenaarium.

“Kogu mu karjääri jooksul on mind huvitanud elu otsimine mujalt universumist, nii et olen lihtsalt hämmastunud, et see on isegi võimalik,” ütles Greaves.

Ebatõenäoline kandidaat: põrgulike elutingimustega Veenus

Märkimisväärne on ka see, et võimalikke elu märke tuvastati just Veenuselt.

Kui mõelda elu võimalikkusele mujal meie Päikesüsteemis, siis Veenus ei ole just esirinnas. Võrreldes Maaga on sealsed olud praktiliselt põrgulikud. 96% planeedi atmosfäärist koosneb süsinikdioksiidist ehk süsihappegaasist ning planeedi pinnal ulatuvad temperatuurid üle 400 C.

Seni planeedile saadetud kosmosesondid on seal vastu pidanud vaid minuteid, enne kui need lagunevad. Ometi, tõustes planeedi pinnalt 50 kilomeetrit ülespoole, on tingimused hoopis sõbralikumad. Kui Veenusel tõesti elu peaks leiduma, siis just sealt võiks seda kohaselt ka leida.

Milline on olnud teadlaste reaktsioon?

Teadlased üle maailma, kaasa arvatud avastuse tegijad, on oma reaktsioonides ja hinnangutes jäänud ettevaatlikuks ja tagasihoidlikuks.

Pole ju Greavesi meeskondki kuulutanud, et Veenuselt leiti elu, vaid kutsub hoopis üles teisi teadlasi nende vaatlusi ja uuringutulemusi kahtluse alla seadma ja fosfiini päritolu uurima.

“See on tõesti põnev ja viib uute avastusteni – isegi kui algne fosfiini tuvastamine osutub spektroskoopiliseks valetõlgenduseks, milles ma kahtlen,” sõnas Oxfordi Ülikooli doktor Colin Wilson, kes töötas Euroopa Kosmoseagentuuris just Veenusele saadetud sondi Venus Express (2006-2014) juures.

“Ma arvan, et elu Veenuse pilvedes täna on nii ebatõenäoline, et me leiame atmosfäärist fosfiini tekitamiseks teisi keemilisi teid – kuid selle otsingu käigus avastame Veenuse kohta palju huvitavat,” rääkis ta BBC Newsile.

Kuidas me kindla vastuse saame?

Põhjapaneva vastuse saamiseks tuleks saata sond Veenuse atmosfääri uurima. NASA on hiljuti palunud teadlastel visandada disain potentsiaalse lipulaeva missiooni jaoks 2030. aastatel. Lipulaevad on kõige võimekamad ja kallimad ettevõtmised, mida NASA korraldab.

Praegusel juhul on idee käidud välja aeroboti ehk mõõteriistadega varustatud kuumaõhupalli kohta, mis võiks läbi Veenuse pilvede liikuda.

“Venelased tegid seda oma Vega õhupalliga (1985. aastal),” ütles meeskonnaliige professor Sara Seager MIT-ist. “See oli väävelhappe eest kaitsmiseks kaetud tefloniga ja hõljus paar päeva mõõtmisi tehes.”

“Me võiksime kindlasti teha mõned kohapealsed mõõtmised. Saaksime tilkadele keskenduda ja nende omadusi mõõta. Võiksime isegi kaasa võtta mikroskoobi ja proovida elu ise otsida.”

Loe pikemalt BBC Newsist ja teadusajakirjast Nature.