Rubriiki toetab

Doktoriõppe vastuvõtt
1.09–2.10.2020
Avaldust esitama

Erinevalt fossiilkütustest ning elektrist, pole vesinikkütuseelement veel transpordimaailmas laialdaselt kanda kinnitanud. Peamisteks süüdlasteks on muidugi hind ning vesiniku toetamiseks vajaliku taristu puudumine.

Põhjuseid on veel: vesinikenergiat on hetkel veel keeruline salvestada, sest see eeldab väga külmades või kõrge survega keskkondades hoiustamist ning kütuselemendina vesiniku valmistamine pole päris nii roheline kui arvata võiks (kui see pole just taastuvenergia pealt toodetud).

Sellegipoolest ei tasu vesinikku päris maha kanda, sest plusside nimekiri on samuti pikk. Ainus keskkonda paisatav heide on vesi, mis muudab vesiniku taastuvenergia tõttu väga roheliseks kütuseks. Sarnaselt näiteks bensiinile, saab ka vesinikuga masina ära tankida ja ei pea ootama, millal näiteks päikesepaneelid elektrit genereerima hakkavad. Vesiniku “heitmed” on ka tarbitavad, võimaldades nende joomist või kasutamist muudel otsetarvetel.