Sisukate numbriinimeste read vajavad tööturul alatasa täiendust ning majandusvaldkonna vastu huvi tundmine on samuti kasvav trend.
Andmeid tekib aina enam juurde, mistõttu tekibki loomulik nõudlus spetsialistide ja ekspertide järgi, kes oskaksid andmete baasil pädevaid otsuseid vastu võtta.
TalTech ootab õppureid tänavu ühinema rakendusliku majandusteaduse erialaga, millest räägib lähemalt doktorant-nooremteadur Helery Tasane.
Mida kujutab endast täpsemalt rakenduslik majandusteadus?
Rakenduslik majandusteadus on majandusvaldkonna eriala, mis tegeleb majandusprotsesside mõtestamise ja uurimisega rakenduslikust vinklist. Rakendusliku väljundi saavutamiseks hõlmab eriala süvitsi erinevaid majandusteooriaid, mida seotakse erinevate metoodikatega.
Teoreetilise baasraamistiku ja metoodikate kombineerimine annab õppekava lõpetanutele teadmised majanduses toimuvate protsesside ning nende koos- ja vastastikmõjude kohta koos praktiliste oskustega neid protsesse modelleerida läbi suurandmete.
Mida seal täpsemalt õpitakse ning kuidas teadmisi rakendatakse?
Õppeainete põhirõhk on erinevatel majandusainetel, mida sügavama mõistmise saavutamiseks seotakse ka erinevate rahandusalaste teadmistega ning baasteadmistega ettevõtlusest ja õigusest.
Läbi erinevate õppeaastate õpetatakse paralleelselt ka matemaatilisi ja majandusalaseid IT teadmisi, et rakendada teoreetilisi kontseptsioone majandusest, rahandusest ja ettevõtlusest praktilistes statistilistes analüüsides ning suurandmetel tuginevates mudelites.
Millised praktikavõimalused tudengeid tavaliselt sellisel erialal ees ootavad?
Õpilastel on laialdased praktikavõimalused juba õpingute ajal. Peamiselt suundutakse praktikale erinevatesse konsultatsioonifirmadesse (nagu KPMG või PWC) ning pankadesse (Swedbank, SEB pank). Esindatud on ka suurettevõtted nagu Eesti Energia või avaliku sektori asutused nagu Finantsinspektsioon või Maksu- ja Tolliamet.
Kuidas näeb välja õppekava?
Õppekava järgib ülesehitust, mille alusel esimesel aastal tudengid läbivad valdavalt üldaineid, mis kattuvad suures osas ka teiste majandusteaduskonna õppekavadega. Erialaspetsiifilisemad ained algavad suuremas mahus teine ja kolmas aasta.
Suurt rõhku on pööratud õppeainete omavahelisele sobivusele ja järjestusele semestrite vahel ning võimalikult palju läbi erinevate semestrite kombineeritakse nii teoreetilist erialateadmist praktiliste meetodiainetega.
Millised eeldused eriala lõpetamine tulevikus luua võib?
Eriala lõpetanutel on kindlasti tööturul paremad eeldused just analüüsi valdkonnas. Analüüsioskus ei ole tööturul enam ammu oskus, mida oodatakse ainult analüütikutelt, aga üha enam ka teistelt struktuuriüksuste spetsialistidelt.
Spetsialistid, kes oskavad sünteesida numbrites sisalduvat ja küsida nende baasil õigeid küsimusi leidmaks sisukaid vastuseid on tööturul äärmiselt hinnatud.
Millistele tööpositsioonidele lõpetamisjärgselt tavaliselt satutakse?
Valdavalt suundutakse tööle analüütikuteks, konsultantideks, finantsspetsialistideks kui ka modelleerijateks või poliitikakujundajateks.
Milline on olnud tudengite tagasiside eriala suhtes?
Tudengite tagasiside on olnud valdavalt väga positiivne. Õppekava teeb ka tihedat koostööd programminõukoja liikmetega, kus on ka vilistlased esindatud, et saada pidevat tagasisidet õppekava osas just noorte edukate vilistlaste silmade läbi.
Iga aasta läbiviidav lõpetajate uuring on ka pidevalt aluseks õppekava parendustele, mida aeg-ajalt läbi viiakse, et hoida õpe vastavuses tööturu nõudlustega.
Milliste eelduste või taustadega tudengid tavaliselt majandusteadusesse kandideerivad?
Tavaliselt asuvad majandusanalüüsi erialale õppima tudengid, kellele meeldivad matemaatilised erialad ning soovivad rakendada matemaatilist vaistu erinevate majanduseluliste probleemide lahendamiseks.
Millised on olnud kõige silmapaistvamad vilistlased, kus nad töötavad?
Ühed meie silmapaistvamad vilistlased on Kristjan Tamla, kelle tööks on Swedbanki Investeerimisfondide juht ja Janely Põllumägi, kes on Swedbanki Analytics&AI ärianalüütik.
