Üle 50 aasta on kosmose avastajateks olnud erinevate riigid, mille kosmoseprogrammid on viinud "üles" tehnikat, loomi ja inimesi. Esimese inimesenakäis kosmosesteadagi Juri Gagarin 1961. aastal ning sealt edasi on orbiidile jõudnud kokku 553 astronauti.Kuigi loomulikult on need saavutused äärmiselt tähtsad, teedrajavad ning inspireerivad, on need samas ka väga kallid ning tavainimeste jaoks peaaegu täielikult kättesaamatud.
NASA astronaudiks saamiseks on tohutult nõudmisi, neist kõige lihtsamad onkindel pikkus, vererõhk, nägemisvõime, füüsiline vorm, tervis, haridus ja ka kogemus mõnes reaalaine vallas. Seepärast on selge, et paljud inimesed neid kriteeriume ei täida.Kuid raha on see, mis seab ette kõige kõrgema takistuse, millest üle hüppamine on peaaegu võimatu. Alates NASA kosmoseprogrammi algusest on kosmoseagentuur kulutanud selle peale kokku 173 miljardit eurot ning ühe kosmosesüstiku missiooni maksumus on olnud keskmiselt 1,3 miljardit eurot.
Seda aga plaanivad muuta kosmoseturismile ja avastamisele orienteeritud ettevõtted ning ideaalis soovitakse kosmose külastamise maksumust vähendada ligi sajakordselt.
SpaceX
Asjade ning inimeste orbiidile toimetamise pioneeriks on tänapäeval ilmselt tuntud ettevõtja Elon Muski poolt juhitud SpaceX, kes ei tegele nii väga kosmoseturismiga, vaid kosmose külastamise maksumuse langetamisega.
Kui inimesed suudaksid välja töötada viisi, kuidas efektiivselt taaskasutada rakette nii nagu kasutatakse lennukeid, võiks Muski sõnul kosmosesse pääsemise maksumus langeda sajakordselt.
Kuna enamiku kosmosesse mineku maksumusest moodustab raketi ehitamine, mis lendab vaid korra ning seejärel põleb tuhaks, töötab SpaceX välja taaskasutatavaid rakette. Firmal on ette näidata ka selgeid edusamme, kuna nüüdseks on ettevõte maandanud edukalt enda rakette nii maa kui vee peale.
Praeguse seisuga on töö siiski pigem algjärgus, kuna orbiidile on toimetatud vaid satelliite ning varusid rahvusvahelisele kosmosejaamale ISS.
Boeing
Kosmosetehnoloogiasse panustab tugevalt ka varem põhiliselt reisilennukite tootmises tuntud olnud Boeing.
Boeingu püüdlused on siiski pigem orienteeritud lihtsalt eesmärgile, et Ameerika Ühendriigid hakkaksid taas toimetama astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama.
Selleks on ettevõte välja töötanud enda CST-100 (Crew Space Transportation) või teisisõnu Starliner nimelise kapsli. See on mõeldud 4 astronaudi ning lisaks ka vajalike varude transportimiseks kosmosejaama.
Seega on Boeingu puhul tegu ilmselt kõige vähem revolutsioonilise tehnoloogiaga, kuna firma töötab välja lihtsalt varasemast veidi efektiivsemat viisi, et astronaute kosmosejaama viia. Kui samas SpaceX valmistab lisaks enda Dragon kapslitele (mis on mõeldud inimeste transpordiks) ka reaalseid uuenduslikke rakette, mille abil oleks ideaalis võimalikkosmosesse reisimise kulusid tunduvalt vähendada.
Boeingule on praeguseks Ameerika kosmoseagentuuri NASA poolt antud kaks missiooni, mille raames toimetatakse inimesi kosmosejaama. Esimene peaks aset leidma 2017. aastal.
Virgin Galactic
Siin on ilmselt tegu ettevõttega, mis on vähemasti idee poolest kõige lähemal tavainimeste toimetamiseni kosmosesse. Virgin Galactic töötabvälja kuni kuue inimese jaoks mõeldud kosmosesõidukeid. Kõigepealt viib kandelennuk kosmosesõiduki15 kilomeetri kõrgusele õhku ning seejärel kiirendab see mootori abiga kuni kolmekordse helikiiruseni, viies reisijad piisavale kõrgusele, et kogeda kaaluta olekut kuni 6 minutit.
Ka selle ettevõtte puhul on siiski selgelt arenguruumi. Esiteks on hind veel üsna soolane, sest see küündib Virgini puhul kuni 220 000 euroni inimese kohta. Seega ei saa väita, et kosmoseturism oleks kõigile taskukohaseks saamas.
Ka turvalisuse pärast on Virgini praeguste klientide seas juba teatav ebakindlus, kuna 2014. aastal kukkus testlendu sooritanud sõiduk alla ning seda juhtinud piloot suri.
Ebakindlust süvendab ka asjaolu, et praeguseks ligi 10 aastat tagasi loodud firma lubas enda algusaegadel viia esimesed kliendid kosmosesse 2–3 aastaga. Praeguseks, ehk kümme aastat hiljem,seda veel juhtunud ei ole.
Siiski püüdleb firma edasi ning on praeguseks välja töötanud uue mudeli enda kosmosesõidukist nimega Spaceship Two Serial Two ning loodab seda lähiajal testida.
Kosmosesse reisimine on keeruline
Üldiselt on keeruline öelda, millal täpselt kosmoses käimine laiema avalikkuse jaoks võimalikuks saab. Põhjuseks on enamasti ikka asjaolu, et kosmosesse reisimine on lihtsalt üüratult kallis ning selle hinna langetamine ei ole sugugi lihtne.
Kosmosesse reisimiseks vajamineva tehnoloogia väljatöötamine on keeruline. See pole mitte ainult kallis, vaid on ka väga oluline, et reisimine oleks inimeste jaoks järjepidevalt turvaline. Siiski on kasvõi eeltoodud ettevõtete näitel inimkond seda teeb käimas.
