“Pind jääbki läikima, ka kümme aastat hiljem läigib pind nii nagu oleks just tehasest väljunud. See on tugevam kui kvarts. Teine põhjus on see, et keraamika ei sisalda materjale, mis tekitaks allergiaid ja ei ole inimesele mürgised,” sõnas ta. Kõige rohkem kasutatakse juveelitööstuses roostevaba terast, aga see sisaldab niklit, mis põhjustab ca 20% inimestest tugeva ärrituse.

Tuues näiteid käekelladest, oskab professor tuua välja titaani, mis on küll inimesele sõbralik, kuid tuhmub ja kriimustub kiiresti. Inimese jaoks peetakse ohtlikuks ka volframkarbiidist valmistatud kellasid, millest üritatakse kellakorpuseid mitte valmistada.

TalTech ei hakanud keraamika kasutamist juveelitööstuses iseseisvalt uurima, vaid algus pandi sellele 2012. aastal ühe tuntud juveelifirma poolt, mille teadus- ja arenduskeskus pöördus selles küsimuses ülikooli poole. Tänaseks on sama ettevõttega allkirjastatud juba viies projekt ning koostöö käigus on materjali jaoks saadud ka patent.

Keraamika ei asenda kulda

Seda, et suured tööstused hakkavad metallide pealt liikuma keraamika poole, oli varem näha meditsiinitööstuse pealt, kus välditakse mitmete metallide kasutamist just seetõttu, et need ei ole inimese tervisele vastuvõetavad.

Sellest tulenevalt soovitab Kübarsepp kõigil, kel läheb vaja kas hambaproteese või nii-öelda tagavaraosi luude murdumise järgselt, eelistada keraamikat. Kuigi keraamikal on metallide ees mitmeid eeliseid, ei näe õppeprorektor, et see vahetakse välja kullast juveelid.

Viimati allkirjastatud projekti käigus töötati selle kallal, kuidas saada keraamikale värvus, mis meenutaks kulda. See on küll juba saavutatud, kuid projektiga jätkatakse veelgi ning värvide osas proovitakse ka muid lahendusi.

“Esteetika ja välimus peab olema ka oluline. Eesmärk on see, et keraamilise ja kullast juveeli kõrvuti pannes ei suudaks silmaga eristada kumb on kumb,” ütles Kübarsepp.