Teadus ja tulevik

TalTechi allveerobotit katsetati edukalt Norra kalafarmis kalade käitumise uurimiseks

TalTechi biorobootika keskuse teadur Roza Gkliva saadab U-CAT roboti missioonile, et koguda andmeid roboti-kalade suhtlusest kalafarmis.Foto: TalTech

Rubriiki toetab

Milleks oodata?
Vastuvõtt on juba alanud.
Uuri lähemalt!

Kalafarmides ujub tihedalt koos mitusada tuhat lõhet. Vähemalt mõnda aega on nii kalakasvatajal kui ka kalal sama eesmärk: et kala oleks terve, sööks ja kasvaks kiiresti. Selleks on vaja tagada kaladele kasvukeskkond, kus stress on väike, parasiidid ei ohusta kalade tervist ning toitu on piisavalt. Stressis ning haige kala ei söö ega kasva ega too kalakasvatajale kasumit.

Tulemuslikuks jälgimiseks on vaja head tehnoloogiat

TalTechi biorobootika keskuse juhataja, professor Maarja Kruusmaa sõnul on selleks, et kalade käitumist nende loomulikus olekus tulemuslikult jälgida, vaja tehnoloogiat, mille abiga jõuda kalafarmi igasse soppi. Ka sinna, kuhu võivad olla peitunud näiteks ka tõrjutud isendid. Tuleb jälgida, kas toitmisel jõuab sööt kõikide kaladeni või ainult agressiivsemate alfa-isenditeni, kas kaladel on parasiite, tervisehädasid või muid probleeme.

Tavaliselt jälgitakse kalakasvatussumbas toimuvat kas tuukrite või allveerobotite abil. Tuukrite töö on kallis ja mis peamine, kalad kardavad sissetungijat ja nii ei saa neid jälgida loomulikus olekus. Paraku on sama probleem ka traditsiooniliste suurte allveerobotite kasutamisega.

Seepärast korraldasid Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ning Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikooli teadlased koostöös uurimisinstituudiga SINTEF ning ühe maailma kõige suurema kalakasvatusfirmaga SalMar katsed, et uurida, milliseid uurimisroboteid tuleks kasutada kalade jälgimiseks nende loomulikus olekus.

Analüüsiti kalade käitumist robotite juuresolekul

Analüüsiti ja võrreldi kalade käitumist tuukri ning erinevate robotite juuresolekul, et tuvastada, millised tunnused on olulised robotite arendamisel elusloomade tõhusamaks jälgimiseks.

Tehtud katsete tulemused näitasid, et kalad käituvad väga rahulikult ja loomulikult just väikese ja aeglaselt liikuva TalTechi biorobootikateadlaste leiutatud kilpkonnaroboti U-CAT juuresolekul.

Kui tavaline tööstuslik allveerobot peletab kalad kaugemale ning sunnib kiiresti põgenema, tuuker aga ei pääse kaladele üldse piisavalt lähedale, et neid vee all jälgida, jõuab U-CAT kalakasvatuses kaladele kõige lähemale ning tema kaudu saab nende olukorra kohta kõige enam väärtuslikku infot.

Vaja on uurida robotite ja loomade omavahelist koosmõju ja suhtlust

Uurimise tulemusena koorus välja veel kasulikke juhiseid loomade jälgimiseks mõeldud robotite arendamiseks, näiteks millist värvi või millise liikumisviisiga peaks robot olema või kuidas ta peaks liikuma.

Professor Maarja Kruusmaa nentis, et aastakümneid on keskendutud roboti ja inimese suhtluse uuringutele ning robotite ja loomade omavaheline koosmõju ja suhtlus on seni peaaegu läbiuurimata teema. Ometi on sellel valdkonnal üsna suur praktiline tähtsus: see aitaks paremini korraldada keskkonnaseiret, automatiseerida põllumajandust ning ehitada eluslooduse uurimist hõlbustavaid roboteid“.

Kalakasvatus ise on ülemaailmselt praeguseks suurema turuosaga kui looduslik kalapüük ning kasvab pidevalt, olles rohkem kui 3 miljardi dollarilise käibega tööstusharu.

Uurimusest ilmunud artiklit „Salmon behavioural response to robots in an aquaculture sea cage“ saab lugeda väljaandest Royal Society Open Science.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.
Märksõnad: , , ,

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.