Maakera mageveevarude pidev vähenemine on eriti ohtlik väikestele saareriikidele. Nii näiteks on vältimatute kliimamuutustega toime tulemiseks ning samas pidevalt ebakindlate veevarudega silmitsi seisvale Kariibi mere Grenada väikesaarele lausa kriitilise tähtsusega uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt.
TalTechi biorobootikateadlased koos Eesti ettevõttega FlyDog Solutions arendavad magevee kvaliteedi kaugseireks vastupidavaid, usaldusväärseid ja taskukohaseid andureid.
Oma uurimistulemusi saavad nad rakendada just ühel neis heitlikes oludes asuval väikesaarel Kariibi meres – Grenadal. Uurimismeeskond käivitas oma projekti juba eelmisel aastal, tutvudes kolme päeva jooksul Grenada veepuhastusjaamade infrastruktuuriga ning kaardistades sealsed vajadused veepuhastusjaamade anduritega varustamiseks.
Üks selle uurimistöö peamisi objekte on asjade internet IoT (Internet of Things) – andurite ja telekommunikatsiooni uusimate trendide rakendamine.
“Uute tehnoloogiate rakendamisega suudame parandada vee kvaliteedivõrgu töökindlust ja vastupidavust ning see muutus maksaks vaid murdosa praegu seal olemas olevate kaubanduslike lahenduste hinnast ” ütleb projekti koordinaator ja TalTechi biorobootika keskuse teadur Asko Ristolainen.
Kohalike partneritega on nüüdseks kokku lepitud 20 mõõtmispunkti saarel. Vastupidavat IoT võrku rakendatakse Grenadal kriitilise infrastruktuuri osana ning esimeste sensorite paigaldamine ja katsetamine on kavandatud saabuvasse suvesse.
Ehkki sensorite paigaldus on praegu projekti graafikust ees, otsustas meeskond, et varasemad testinstallatsioonid võimaldavad esimesi seadmeid testida juba kohapealsetes orkaanitingimustes.
“Grenada kolleegid on selle projekti üle tegelikult väga õnnelikud. Paljud riigid annavad Grenadale sadadesse miljonitesse ulatuvat nii otsest kui ka kaudset arenguabi. TalTechi teadlaste abi on sellega võrreldes rahalises mõttes küll tunduvalt tagasihoidlikum, kuid kohalike sõnul saab meie projekti mõju tegelikkuses võrrelda nende suurte infrastruktuuri projektidega“, selgitab TalTechi biorobootika keskuse teadur ja projekti liige Jeffrey Tuhtan.
Veekvaliteedi andurite paigaldamine veesüsteemi pole iseenesest ebatavaline, kuid kiirete ja ootamatute keskkonnamõjude (näiteks kiire veetaseme muutuste mõju) tulemus on raskesti ligipääsetavates ja karmides oludes teadmata.
Selle põhjuseks on asjaolu, et seni enamkasutatud kommertstehnoloogiad on loodud tavapärasesse linnakeskkonda, kus nende töökindluse tagab eelkõige regulaarse hooldusvõimaluse kättesaadavus.
“Muutuva kliimaga kohanemise mõistmiseks on vaja täiesti uut tüüpi vastupidavaid andureid ja kommunikatsioonitehnoloogiaid. Seda eelkõige seetõttu, et olemasolevad süsteemid on loodud nn keskmiste ilmastikutingimuste jaoks ja lagunevad sageli, kui asjad halvaks lähevad, näiteks ilmaolud järsult muutuvad. Selliste kliimamuutustega kaasneb mõistagi ka teadmatus ning meie TalTechis teeme kõvasti tööd selliste usaldusväärsete andurisüsteemide ehitamiseks, mis töötaksid ka ekstreemsetes keskkondades,” selgitab biorobootika keskuse asutaja ja juht professor Maarja Kruusmaa.
Uuringuid rahastab Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus (grant: Projekt nr Kliima.3.01.18-0015)
