“Igasugune õppe diferentseerimine lähtuvalt õpilaste võimetest ja soovidest on kasulik. Laias matemaatikas minnakse õppega süvitsi. Mida sügavamalt matemaatikat õpitakse, seda kasulikum see on. Paraku ei ole see kõigile jõukohane. Seetõttu on mõistlik pakkuda paralleelselt võimalust õppida ka kitsast matemaatikat, mis on pinnapealsem. Kuigi jah, õppe diferentseerimine on kallis ja ressursse (raha ja inimesi) napib,” ütles Janno.

Professorile teadaolevalt kavatseb haridusministeerium asendada praegused kaks õppekava ühtse kavaga, mis on oma tasemelt lähedasem kitsale ainekavale ja lisaks pakkuda erikursusi.

“Tegemist oleks suure tagasiminekuga eeskätt nende õpilaste hariduse osas, kes suunduvad edasi õppima erialasid, mis oluliselt matemaatika kasutavad. TalTechile oleks haridusministeeriumi plaanitav samm selgelt kahjulik. Minu arvates tuleks jätkata mõlema praeguse ainekavaga ja leida lahendus ressursside suurendamise läbi, seejuures tõsta õpetajate palkasid ja parandada töötingimusi, mis muudaks õpetaja ameti atraktiivsemaks,” ütles Janno.

Professoriga on ühel meelel TalTechi õppeosakonna olümpiaadiõppe projektijuht, matemaatikaõpetaja ja füüsik Päivo Simson, kelle sõnul on ka kõige algelisem osa matemaatikast, nagu näiteks peast arvutamine, parim viis aju treenimiseks.

“Matemaatika õpetab mõtlema ja treenib oskust mõelda. Õpetab abstraheerima, mis on äärmiselt vajalik tänapäeva moodsas maailmas. Õpetab täpsust ja selgust. Arendab kognitiivset võimekust. Matemaatika on looduse keel ja igasuguse kaasaegse õpetuse alus. Loodan, et riigieksam ei lähe taas vabatahtlikuks, mis kindlasti langetaks matemaatika õppimise ja õpetamise taset. Matemaatikat väärtustatakse ja vajatakse maailmas aina rohkem. Kohustusliku eksami kaotamine oleks suur karuteene Eesti riigile. Loomulikult oleks õpilastel mugavam vähem õppida, aga selline mugavus maksab reaalses maailmas valusalt kätte,” ütles Simson.

Kitsa matemaatikaga ei saa tehnikaülikoolis hakkama

TalTechi õppeosakonna eelõppetalituse juhataja Kadri Sildvee leiab, et kohustuslik matemaatika riigieksam on kindlasti vajalik juba ainuüksi seetõttu, et õpilased pingutavad siis rohkem, kui nad teavad, et peavad tegema eksami.

“Kui riigieksam muutus vabatahtlikuks, siis langes palju näiteks ka meie tehnikaülikooli ettevalmistavatel kursustel käivate gümnaasiumiõpilaste arv. Kui matemaatikaeksam muutus taas kohustuslikuks, siis õpilaste arv kohe kolmekordistus. Praegu on eksam küll kohustuslik, ent kool on võimalik lõpetada siiski ka nii, et matemaatikaeksami eest saadakse vaid üks punkt. See on arusaamatu, sest gümnaasiumi lõpetajatelt eeldame ikkagi teatud taset ja ka ülikooli minekut,” ütles Sildvee.

Õppeosakonna eelõppetalituse juhataja tõi välja, et kui õpilane soovib jätkata õpinguid näiteks tehnikaülikoolis, siis kitsa kursuse baasil ta hakkama ei saa, sest seda programmi koolis õpetades ei ole aega õpetada õpilast mõtlema.

“Kitsa kursuse kava on neile, kes ei plaani siduda oma elu tehnilise erialaga. Lai kursus eeldab, et õpilane oskab teha järeldusi ja kasutada õpitut ka väljaspool traditsioonilisi ülesandeid. Kõik muidugi sellist taset ei saavuta, aga siis on ka õppimine tehnikaülikoolis raske. Kitsas annab ettekujutuse, millega tegeldakse kõige üldisemas mõttes, kasutatakse kätte õpitud lahenduskäiku, ise ei suudeta midagi tuletada.

Lisaks on oluline rõhutada, et kui õpilane valib gümnaasiumisse tulles praegu laia kursuse, siis on tal tuleviku suhtes teed lahti. See tähendab seda, et tal on rohkem võimalusi ülikooli kandideerimisel – TalTechi õppekavad eeldavad üksnes laia matemaatika eksami läbimist ning tundmist,” lisas Sildvee.

Juhataja kohaselt on see halb otsus, kui uus programm sarnaneb kitsa matemaatikaga.

Professor, olümpiaadiõppe projektijuht ja õppeosakonna eelõppetalituse juhataja ütlevad kui ühest suust, et laia matemaatika ainekava sisseviimine on TalTechi tudengite matemaatikaalaseid teadmisi oluliselt parandanud.