Karjust: valdkondadevahelisi rahastuse proportsioone ei saa muuta järsult

TalTechi inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor Kristo Karjust leiab, et riigile võiks olla oluline tugev majandus ning tingimuste loomine kestvaks majanduse kasvuks. See on võimalik tänud teaduse, arendustegevuse ning teadmuspõhise ettevõtluse toetamise.

“Oluline on ettevõtete teadusarenduse võimekuse tõus, mis võimaldab efektiivsemalt konkureerida eksportturgudel, luua kõrgtehnoloogilisi omatooteid ning tuua piltlikult öeldes raha Eestisse. Ettevõtete teadusarenduse võimekuse tõus sõltub sellest, kui kiiresti suudame uusi tehnoloogiaid ja meetodeid rakendada Eesti ettevõtetes ning selle kiirendamiseks ongi oluline suurendada tehnikateaduste teadusrahastamist.” ütles ta.

Karjust tõi näiteks, et ligikaudu 90% instituudi bakalaureuse- ja magistritöödest on seotud ettevõttega, mis võimaldab teadus ja arendustegevusega saadud teadmust erinevatesse ettevõtetesse jagada.

“Teiselt poolt vaadates, osaledes koos partneritega Euroopa Komisjoni H2020 projektides, on küsitud, et kui palju teie oma riik antud valdkonda investeerib läbi teaduse ja arendustegevuse, kui meie komisjoni poolt näeme, et teema on majandusele oluline. Antud juhul ei ole eriti soovitav välja tuua, et 2019 aastal eraldatud grantide mahust moodustas tehnika ja tehnoloogia ligikaudu 12%,” lisas Karjust.

Ta leiab, et valdkondadevahelisi rahastuse proportsioone ei saa muuta järsult, kuid muutus peaks toimuma järk järgult. Suurenenud rahastus võimaldaks suurendada teadustöötajate osakaalu ja läbi selle saaks suurendada teadusarenduse projektide mahtu. Lisaks saaks Karjusti kinnitusel instituut pakkuda suuremat tuge Eesti ettevõtetele ja läbi selle ka Eesti majandusele.

Kurnitski: tehnikateadus aitab kaasa majanduskasvule

Inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski kohaselt on tehnikateaduste teadusrahastamise kasv vajalik kasvõi näiteks kliimaneutraalsuse saavutamiseks, mille suunas riik pürgib.

“Tehnikateadused on rakendusliku iseloomuga ning tegelevad tihti ühiskonnale oluliste probleemide lahendamisega. Tehnikateaduste tulemused aitavad mõjusalt kaasa majanduskasvule, mis võiks olla olulisem Eesti suguses kiiresti arenevas riigis, kus üheks põhiprobleemiks on saanud inimeste lahkumine madala sissetuleku tõttu,” ütles ta.

Tema hinnangul on ilmselt üks põhjus tehnikateaduste vähesuses ja alarahastuses ajalooliselt väga tugev loodusteaduste traditsioon, tehnikateadused ei ole lihtsalt suutnud selle kõrval välja arenenud, sest noorteadlastel on olnud lihtsam suunduda teistele aladele.

Konkreetset summat, kui palju raha on tehnikateadustesse juurde vaja ei too ta välja, kuid leiab, et see peaks olema piisav, et tehnikalade kõrghariduses olevad tühimikud saaksid täidetud.

ETAGi sõnul on tõenäoline, et teaduse rahastamisotsus tehakse alles tuleva aasta veebruaris, mis tähendab, et rahastusse tuleb kahe-kolme kuu pikkumine auk, mis Kurnitski sõnul tähendab seda, et palgata jääb suur osa neist inimestest, kes rahastust ei saa.

“Kaks-kolm kuud suures pildis midagi ei mõjuta, aga muidugi ei ole meeldiv kellelegi kui jõuludeks rahastusotsust ei ole. See olukord tekib kõigis ülikoolides ning kriitika liiga aeglase teaduspoliitika tegemisele on muidugi põhjendatud,” lisas ta.