Digiajastu tehnoloogiad on maateadustes reaalses kasutuses juba täna – 360kraadiste kaameratega luuakse maa all valmis mudelid, mis kantakse üle virtuaalreaalsusesse. “Käisin virtuaalselt Piusa koobastes ning see oli ehmatavalt reaalne. Oled hämaras koopas, aga näed igat suunda, isegi nahkhiiri seintel,” kirjeldas Amon. 

Selliste tehnoloogiate kasutamise eesmärk ei ole kaugeltki mitte meelelahutuslik. Virtuaalselt kogutud andmetega saab viia läbi keskkonnaandmete statistilist ja ruumilist analüüsi (uurida, kas koobas on varisemisohtlik), luua keskkonnamuutuste prognoosmudeleid ja uuenduslikke tehnilisi lahendusi maapõue kasutamiseks. 

Kliimasoojenemine või jääaeg?

Erialal saad ka põhjaliku ülevaate Maa kliima ja keskkonna kujunemisest ning muutlikkusest nii minevikus, tänapäeval kui tulevikus ja õpid mõistma, kuidas Maa eri sfäärid üksteist kliimamuutuse mõttes mõjutavad.

Selline info on oluline nii teadlastele kui poliitikutele – andmeid kogudes saab töötada välja mudeleid, millega selgitatakse välja, kus piirkonnas ja millal näiteks veepuudus või üleujutusoht võib tekkida, ning selle põhjal otsuseid langetada. 

Kliimamuutus on geoloogilises minevikus olnud looduslik protsess, kuid meie aja probleem seisneb selles, et muutused on inimmõju osalusel läinud kiireks.

“Meil toimub kliima soojenemine ja ekstreemsete ilmastikunähtude – orkaanid, üleujutused ja tormid – sagenemine,” märkis Amon. “Kui vaadata maateadlasena laiemat skaalat, siis oleme praegu geoloogilises tsüklis, kus iga mõne aja tagant on olnud jääaeg. Viimane lõppes alles 11600 aastat tagasi, mis geoloogilises ajaskaalas on vaid sõrmenips.” 

Rahvusvaheline tööpõld

Eriala uudne lähenemine kombineerib Eestis ainulaadsel moel okeanograafia-meteoroloogia, geoloogia ning maapõue inseneeria õppe. Läbi praktiliste tegevuste, meeskonnatöö, probleemõppe, digitehnoloogiate ning andmeanalüüsi kasutamise valmistutakse ette tulevaseks elukutseks. 

Lõpetanuid ootavad tööle nii keskkonna-, geoloogia- ja mineraaltoormete alaseid uuringuid tegevad ettevõtted, energeetika- ja merendussektor, mäetööstus ning keskkonna ja ressurssidega seotud riigiasutused. Lisaks on võimalus töötada kohalikes omavalitsustes ja keskkonnamõjude hindamist ning keskkonna-alaseid konsultatsioone pakkuvates erafirmades üle maailma. 

Peale kolmeaastast bakalaureuseõpet saab jätkata magistriõppes nii Eestis kui välismaal. “Väga oluline on minna ja vaadata maailmas ringi ning uus teadmine varasemaga ära lõimida,” sõnas Amon. Ka TalTechis viivad õpet läbi rahvusvahelise tasemega teadlased-õppejõud, keda täiendavad hinnatud praktikud väljastpoolt ülikooli. 

Pane end proovile!

Oled oodatud õppima, kui sulle pakuvad huvi loodusressursside kasutamisega seotud väljakutsed või tahad teada, miks ja kuidas muutub kliima, milline on selles inimese roll ning kuidas muutustega kohaneda. 

Õppekavale kandideerimiseks on vajalik laia matemaatika või enne 2014 sooritatud matemaatika riigieksam või TalTech matemaatika katse. Lisaks võetakse arvesse eesti keele eksamit / eesti keele kirjandit või eesti keele eksamit teise keelena. Õppekoha saamiseks on matemaatika eksamil nõutav tulemus vähemalt 50 punkti, eesti keeles vähemalt 50 punkti ning eesti keel teise keelena vähemalt 60 punkti.

Kandideerimise kohta saad lugeda lähemalt SIIT. Avaldusi TalTechi saab esitada juba praegu ja seda 6. juuli keskpäevani.