TalTechi teadlased hakkavad kahe aasta jooksul uurima, palju Eesti põlevkivitööstus CO2 toodab ning kuidas seda tulevikus oleks võimalik efektiivselt ära kasutada.
Eesti majandus on hetkel elaniku kohta üks kõige kõrgema kasvuhoonegaaside heitega ning ressursi- ja süsinikumahukusega majandusi Euroopa Liidus. Rahvusvaheline keskkonna- ja kliimapoliitika on kasvuhoonegaaside vähendamise ja ressursitootlikkuse suurendamise osas teel järjest ambitsioonikamate eesmärkide poole.
Seetõttu on Eestis oluline leida võimalusi ressursikasutuse efektiivsemaks muutmiseks ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.
Põlevkivitööstuse heited võetakse luubi alla
Hetkel puudub TalTechi energiatehnoloogia instituudi professori Alar Konisti sõnul kõikehõlmav ülevaade Eesti heitemahtudest, eriti mis puudutab muid gaasilisi komponente peale süsinikdioksiidi.
Konisti sõnul ei ole tegelikult Eestis olukord heite osas üldse nii hull, kui see tunduda võib. “Me ei saa võrrelda ennast Lõuna-Euroopa riikidega, kui me ei arvesta regiooni, kus me elame,” selgitas Konist. Suur osa eestlaste energiakasutusest on seotud kütmisega, millele aga soojemates maades ei pea sugugi nii palju rõhku panema.
“Tegelikult me uurimegi, millised on täna CC (carbon capture – süsiniku püüdmise) tehnoloogiad ja sellest lähtuvalt, milline nendest tehnoloogiatest oleks meie põlevkivile sobilik,” ütles Konist. “See on selline asi, mis täna on täiesti tegemata.”
Konisti sõnul teame praegu, palju Eestis CO2 tekib, kuid puudub teave selle kohta, kuidas erinevad tehnoloogiad põlevkivitööstuses heite hulka mõjutavad ning kuidas oleks kõige mõttekam kogutud CO2 ära kasutada või ladustada.
Uuringu, mille eelarveks on pea 950 000 eurot, kiitis heaks Eesti Teadusagentuur. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik. Uuring on tellitud koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga.
