Tervisetehnoloogia paneb andmed liikuma ja muudab digilahenduste rakendamise mugavamaks

Kui perearsti leidmise konkurss oli eelmisel aastal Haapsalus mitu korda ebaõnnestunud, käivitas TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekava lektor Madis Tiik pilootprojekti, kus suvekuurordi patsiendid kohtuvad Paides asuva arstiga videosilla abil. See on vaid üks näidetest, milliseid nutikaid tervise e-lahendusi on võimalik edukalt ellu viia.

Eesti on e-tervise lahenduste poolest maailmas eeskujulik näide ja suudab oma tooteid ka eksportida, kuid valdkonna vajadus kompetentsete inimeste järele on suures kasvutrendis, rääkis tervisetehnoloogia õppekava lektor Priit Kruus.

Eelkõige oodatakse inimesi, kel on sisemine kirg ja tahe tervishoius midagi paremaks muuta

Tervisetehnoloogia magistrikavale oodatakse spetsialiste ja juhte, kes huvituvad tervisest ja tehnoloogiast ning soovivad saada tuleviku tervishoiu loojateks. Selleks on õppekavasse kombineeritud erinevad tervishoiu korraldust ja digitaliseerimist puudutavad teemad, et anda õppijatele ülevaade nii tervishoiu tänapäeva olukorrast kui ka tuleviku vajadustest ja võimalustest.

Magistrikava hõlmab nii meditsiini kui ka IT komponente ning pakub võimalusi neid kokku sobitada. Priit Kruusi sõnul näevad tudengid, kuidas on tervishoius erinevad valdkonnad seotud ja millised digitaalsed tegurid mõjutavad raviprotsessi lõpptulemust. Samuti oskavad nad digilahenduste kasutamist tervishoius hinnata ja neid edukalt kasutusele võtta.

Lektori kinnitusel töötavad tervishoiutehnoloogia lõpetajad praegu erinevatel juhtivatel positsioonidel või e-tervise spetsialistina nii riigi- kui ka erasektoris. Eelkõige oodatakse õppima inimesi, kellel on sisemine kirg ja tahe tervishoius midagi paremaks muuta.

“Tänaseks on meie lõpetajate hulgas nii õdesid, arste, füsioterapeute, majandus- ja sotsiaaltaustaga inimesi, informaatikuid, matemaatikuid kui ka psühholooge,” ütles ta.

Oskus muuta ebameeldivad olukorrad võimaluseks

Tervishoiutehnoloogia õppijad teavad, et vananeva elanikkonna tingimustes tekib üha rohkem analoogseid olukordi nagu Haapsalus, kus pensionile jäänud perearsti asemele ei leitud uut. Olukord lahendati aasta alguses käivitunud pilootprojektiga, mille raames käivad patsiendid pereõe vastuvõtul, millest Paides asuv perearst võtab osa videosilla abil. Seda näidet kasutades on tulevikus võimalik lisaks perearstile kaasata digilahendusse ka eriarste.

“On vaja kompetentseid inimesi, kes muudavad keerulised olukorrad võimaluseks ja suudavad luua tingimusi, et arsti digivisiit oleks sama kvaliteedi ja võimalustega kui näost-näkku visiit. Seega vajab tervishoid inimesi, kes näevad võimalusi ja oskavad neid ellu viia. Meie eesmärgiks on panna andmed liikuma, protsessid paika ja teha digilahenduste rakendamine mugavaks,” lisas Kruus.

Simulatsioonilaboris saab proovida mänguhaigla tööd

Õppekavale on astunud erineva taustaga inimesi, kellel on süvahuvi meditsiini, tervishoiu korralduse või näiteks IT-lahenduste vastu ning just sellele kogemusele tuginedes leidis Kruus, et erineva taustaga tudengid täiendavad teineteist ning muudavad õppeprotsessi põnevamaks.

Näiteks saavad tudengid õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis spetsiaalselt disainitud simulatsioonitundides, kus on võimalik näha haigla igapäevast tööd ja mängida läbi erinevaid stsenaariumeid.

“Lisaks toimuvad õppekava raames e-tervise häkatonid ja projektipõhises õppes antakse vabadus oma ideed edasi arendada ja saada tagasisidet valdkonna spetsialistelt. Rahvusvahelise õppekavana korraldame väljasõite erinevatele üritustele. Käesoleval õppeaastal käisid tudengid näiteks Soomes tervisedisaini konverentsil,” märkis Kruus.

Õppekava toetab idufirma loomist

Paljud lõpetajad on magistritöö sidunud oma igapäevatööga, loonud sellele väärtust juurde või tekitanud uue vaatenurga. Õppekava magistritöödes on näiteks hinnatud, kuidas mõjutab geeniinfo jagamine inimeste kohvitarbimist ning arendatud välja tehisintellekt amputeerimiste ennetamiseks või HIV positiivsete patsientide paremaks tuvastamiseks.

Hiljutine õppekava korraldatud häkaton näitas, et põnevad ideed sünnivad kiiresti. Tudengid töötasid välja kuus erinevat digilahendust, mille seas oli nii tarkvara häälkäskluste tuvastamiseks kui ka nutikas pakiautomaat käsimüügiravimite väljastamiseks maapiirkonnas.

Häkatoni järgselt saab sündinud ideedega jätkata õppeprotsessis ning tihtipeale kasutavad tudengid võimalust oma idufirma ideid magistritöö raames valideerida. Häkatoni võitja KidSmile kaasati ka Connected Healthi klastri liikmeskonda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.