Pooleaastase perioodi vältel läbisid tudengiprojektid kolm kontrollpunkti, kus tuli esitleda ning argumenteerida oma valikuid toote või teenuse valideerimise, ärimudeli, meeskonna moodustamise, IT-arhitektuuri, intellektuaalomandi ja andmekaitsega seotud aspektide osas.
Kogu arendusprotsessi jälgisid õppekava lektorid ning tagasisidet ja nõu andsid eksperdid Connected Health klastrist, Haigekassast, Sotsiaalministeeriumist ning Health Founders kasvuprogrammist.
E-tervise lektori Priit Kruusi sõnul püütakse magistriprogrammis anda tudengitele kogemus mõne tehnoloogiaprojekti rakendamisest poole aasta jooksul, et tekiks reaalne taju, mida innovatsiooni tegemine tähendab.
„Eksamiks õppimine ja piiritletud lähteülesandega kodutööde tegemine on hoopis lihtsam kui püüda mõnd pärisprobleemi lahendada,“ märkis Kruus.
„Innovatsiooni juurutamisel on alati palju ebaselget ja ebakindlat, eriti tervishoius, ning sellega toimetulemist püüame õppekaval õpetada.
Seejuures pole oluline ainult teadmiste rakendamine, vaid ka psühholoogiline faktor – 6 kuud ühe probleemi intensiivset „närimist“ paneb vaimu proovile, aga tekitab ka parema taju, kui palju vaeva ja aega uue lahenduse loomine võtab. Nii ollakse paremini päriseluks valmis – ootuste ja eesmärkide seadmine, meelekindlus ja avatus on siin märksõnad“, rääkis Kruus.
Põhjalik meeskonnaprojekti koostöökogemus annab tudengitele võimaluse õppeainetes saadud teadmisi kohe rakendada ning seeläbi mõista, millistest pusletükkidest mõne tervisevaldkonna probleemi lahendus kokku pannakse.
