TalTechi tudengisatelliit jõudis kosmosesse, aga keegi ei tea veel, kus see täpselt on

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Scanpix/AFP/Martin Bernetti.

Juuli alguses startis Maalt kosmosesse TalTechi tudengisatelliit Koit. Tänaseks on satelliit orbiidil, aga keegi ei tea veel päris täpselt, kus kohas.

Ülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon käis koos 10-liikmelise meeskonnaga starti Vostoschnoy kosmodroomil ise jälgimas. “Olime suhteliselt lähedal, kusagil alla kahe kilomeetri oli see distants suurest raketist vaatajate platvormini,” räägib Gordon.

Suure Soyuz raketi pardal oli palju pisikesi nanosatelliite, täpselt nagu meie Eesti oma, ning üks suurem vene ilmastikusatelliit. Nii palju pisisatelliite korraga pole varem kosmosesse toimetatud, seega on kogu protsess paljudele meeskonnaliikmetele uus. Kõik satelliidid paigutatakse raketi peas olevasse kambrisse.

“Rakett viib nad kõigepealt üles atmosfäärist välja, siis võtab ta külgsuunalise kiiruse, et jääda Maa orbiidile tiirlema. Siis kukuvad kaitsekatted ära, mille all satelliidid varjus on, ja siis hakkavad satelliidid eralduma,” kirjeldab Gordon protsessi, kuidas meie satelliit teiste seas üles kosmosesse jõudis.

Kõigepealt lasti orbiidile vabaks suur ilmastikusatelliit. Seejärel muutis kanderakett oma orbiiti, tulles veidi madalamale, ning asus üle 30 nanosatelliiti Maa orbiidile vabastama. “Mõni lasti mingite klambritega lahti, väiksemad visati vedruga karpidest välja. Seal on taga vinnastatud vedru, karbi kaas läheb pealt ära ja siis lendab nanosatelliit välja. Just nii lendas ka meie satelliit orbiidile,” räägib Gordon.

Aga seda, kuhu ta täpselt lendas, keegi veel ei tea. “Me katsume temaga sidet kätte saada,” räägib Gordon. Probleem seisneb selles, et korraga visati välja palju väikesi satelliite. Neid jälgitakse maalt, kuid hetkel ei ole veel päris selge, milline objekt täpselt milline satelliit on, ja sestap ei teata ka, milline üleval hõljuvast parvest Eestlastele kuulub. Gordoni sõnul on säärane teadmatus tavaline, eriti just siis, kui orbiidile lükatakse korraga palju väikeseid satelliite.

Seda, millal Eesti satelliidi asukoht selgub, loodab meeskond teada saada lähiajal. “Eks see on esimene suurem sündmus ka meie jaoks, ei ole täpselt plaanipäraseid asju. Ei lase ise koguaeg satelliite välja,” naerab Gordon.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.