Nädalavahetusel Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) peetud interdistsiplinaarne küberuuringute konverentsil pani ülikooli vanemteadur Adrian Venables sotsiaalmeedia kasutajate südamele, et nad ei usuks pimesi sotsiaalmeediasse postitatut.

24 aastat Briti kuninglikus mereväes töötanud Venables arvab, et üha rohkem inimesi hakkab sotsiaalmeediasse suhtes näitama üles skeptilisust ning näiteks järgmiste USA presidendivalimiste puhul ei ole enam sotsiaalmeedial samaväärset mõju 2016. aasta valimistega.

Sotsiaalmeedia abil saab inimeste maailmavaadet muuta

Geeniusele antud intervjuus tõi Venables välja, et sotsiaalmeediast on saanud väga hea tööriist inimeste maailmavaate muutmiseks. Vanemteaduri sõnul on parimaks näiteks 2016. aasta USA presidendi valimised, kus nii-öelda libauudiste abil muudeti suure osa valijate maailmavaadet.

“Inimesed on sotsiaalmeediast küll sõltuvuses, kuid nad on üha rohkem teadlikud sotsiaalmeedias levinud libauudistest. Riikliku ning sotsiaalmeedia platvormide eneseregulatsiooni kõrval toimub ka enesetsensuur inimeste endi poolt, kes ei usu enam kõike, mis on sotsiaalmeediasse postitatud,” ütles ta.

Venables’il endal ei ole Facebooki kontot ning Twitterit kasutab ta vaid passiivse kasutajana ehk omab kontot varjunime all, mille alt jälgib küberturbeekspert, kuid ei postita ise midagi.

Libauudiste mõju on raske hinnata

Pärast 2016. aasta USA presidendi valimisi on libauudiste abil üritatud mõjutada Prantsusmaa presidendi ning Euroopa Liidu parlamendi valimisi. Kuigi nimetatud valimiste puhul ei olnud libauudiste levitajad edukad on vanemteaduri sõnul väga raske hinnata, kas libauudise rünnak oli edukas või mitte.

“Kuidas mõõta libauudiste rünnakute mõju valimistele? Suuresti samastub see reklaamidega, mille mõju on väga raske hinnata. Sotsiaalmeedias toimuv ei ole midagi uut, täpselt sarnased rünnakud vastaskandidaatide osas leidis aset ka enne sotsiaalmeedia suurt levikut. Varem hakati libauudised ja kuulujutte lekitama ajakirjandusele lootuses, et nad korjavad need üles,” tõi Venables näite.

Venables’i ettekanne laupäevasel konverentsil.

Ainus erinevus on see, et sotsiaalmeedias on valijatele otsene juurdepääs ning ei pea ootama selle järel, et mõni väljaanne kajastaks libauudist vaid see levib seal ise.

Põhjus, miks libauudised, jõudsid sotsiaalmeediasse suuremalt alles 2016. aastal peitub vanemteaduri sõnul selles, et lääneriikides toimuvad valimised peamiselt iga nelja kuni viie aasta tagant.

Tuleviku osas, näiteks järgmiste USA presidendi valimiste osas, usub Venables, et sotsiaalmeedia mõju valimiste osas on vähenemas.

“2016. aastal ei teatud sotsiaalmeedia libauudistest midagi. Tulevasteks valimisteks on sellest kõik kuulnud ning sotsiaalmeediasse postitatut ei usuta enam. See teeb ka kandidaatide töö raskemaks, kes üritavad oma sõnumit valijateni viia,” ütles ta.

Libauudistest annab Venables’i sõnul hoiduda vaid seeläbi, kui me ei usu pimesi sotsiaalmeediasse postitatut vaid jälgime postitatud sisu allikaid ning ei piirdu vaid ühe allikaga. Teaduri sõnul tuleks uudiste korrektsuse huvides lugeda erinevaid väljaandeid ning lõppude lõpuks peab iga inimene ise otsustama, mis on libauudis ja mis ei ole.