Teadus ja tulevik

TalTechis saab tundma õppida e-riigi telgitaguseid. Mida seal õpetatakse?

Foto:Scanpix.

Rubriiki toetab

E-riik on vaieldamatult üheks tänapäeva Eesti suurimaks visiitkaardiks. Nutikad infotehnoloogilised lahendused on tulnud selleks, et jääda ning meie elu oluliselt paremaks muuta. 

Selle tuules on loodud TalTechis uudne E-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekava, mis hõlmab nii teenuseid ja tarkvaratooteid, õigusregulatsioone kui ka riigi haldusprotsesse. Samuti pakub õppekava võimalikke uurimisteemasid ja -projekte, näiteks erasektorile vajalikke uuringuid e-riigi valdkonnast. 

Koostöös Digiriigi tehnoloogiate ja arhitektuuri uurimisrühma, avaliku ja erasektori digiriigi liidritega viiakse läbi teaduslikke uurimistöid ja praktilise väärtusega projekte e-riigi valdkonnas, kuhu kaasatakse ka tudengeid. 

TalTechi e-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekava vilistlased nii Eestis kui välismaal töötavad organisatsioonides, mis loovad e-teenuseid. „Eesti on olnud parim koht maailmas e-valitsemise õppimiseks, et areneda üheks tulevaseks e-valitsemise liidriks. Mitmekesine ja interdistsiplinaarne programm on kujundanud mitte ainult minu karjääri. See on kujundanud minu isiksust ja elu,” ütleb õppekava läbinud Saksamaalt pärit vilistlane F. Lemke.

Õppetöö käigus saab ülevaate nii Eesti kui teiste riikide parimatest praktikatest. Inglisekeelne õpe annab võimaluse rahvusvahelistumiseks ning töötamiseks vastavat kvalifikatsiooni nõudvatel erialadel territoriaalsusest sõltumata.

Lisaks on õppekava eesmärgiks anda ülevaade vajalikest teadmistest ja oskustest e-riigi ning e-valitsemise arendamiseks, arenduste juhtimiseks ning jagada teadmiseid digitaalsete muutuste elluviimiseks ja juhtimiseks, tuues veel välja seosed IT, õiguse ja organisatsioonilise/riikliku haldusmudeli vahel.

Selle taustal on õigustatud küsimus – kui palju e-riik meie tegevuste kohta teab ning ega seda võimu meie vastu ära ei kasutata? Nendele küsimustele aitavad vastuseid leida Taltechi e-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekava juht Ingrid Pappel ning lektor Regina Erlenheim.

Andmete kasutamine võiks olla tõhusam kui praegu

Sageli arvatakse, et e-riigi taustal valitseb niinimetatud Suur Vend. Reaalsuses muidugi nii ei ole, sest e-riiki võib pidada hoopis pildiks, mis moodustub erinevate kanalite kaudu kogutavatest andmetest. “Eesti elanikud on kusjuures andmekasutuse poliitika suhtes alati väga avatud olnud ning riik proovib samaga vastata, kasutades informatsiooni võimalikult tõhusalt ning inimestele kasulikult ära,” räägib õppekavajuht Ingrid Pappel.

Ta jätkab, et analüüsimise ja statistika poolest käitub riik pigem tunnetuslikult. Andmed on alati olemas, aga sageli pole näiteks teada, millal need on saadud. Kui aasta jooksul e-riigi teenustesse siseneda, siis küsitakse tavaliselt üle, et kas Teie andmed on samad ja õiged. Sealjuures on tegu ainsa andmete õigsust kinnitava orientiiriga. Pappel nendib ka, et riigil on kodanike andmetest oluliselt ebaselgem pilt kui paljud karta oskavad.

Tagamaks e-riigi efektiivsema toimimise, läheb kindlasti vaja rohkem ning tihedamalt uuendatud andmeid, mida saaks paremini vastavalt vajadusele ära kasutada. Ühe näitena võib tuua kohalikud omavalitsused, kusinfokorje näiteks noortega tegelemise vallas on hetkel üsna kesine. Kui selle probleemi saaks lahendatud, saaks oluliselt paremini panustada noortele suunatud tegevuste arendamisesse.

Praegusel ajal räägitakse väga sageli ka proaktiivsetest teenustest ning personaliseerimise alusel rakendatavatest valikutest. See jõuaks ellu näiteks inimese inforegistris asuva ajajoone abil, kus oleks kirjas mõned tähtsamad eluetapid – kooliminek, korteri ost või abiellumine. “Lõppeesmärk on ikkagi pakkuda ühte sidusat kasutajakogemust,” räägib lektor Regina Erlenheim. 

Küll aga peab see kõik olema õiguslikes raamistikes ning hästi struktureeritud. Puhtalt niisama inimeste jälgimine ja kaardistamine on lubamatu, iga samm peab olema põhjendatud.

Kes valvab valvureid?

Reeglistik näeb ette, et inimeste andmeid väärkohelda ei tohi. Seda jälgivad ja valvavad vastavad mehhanismid ning andmekaitsega tegelevad isikud. Kuid kas ka neis võib lõpuni välja kindel olla?

Erlenheimi sõnul on kuritahtlikke olukordi päevavalgele tulnud üliharva. Oma roll on mängida sellistel juhtumitel, kus ametniku pahatahtlikkus tiritakse päevavalgele ning ilmnevad sellega seonduvad tagajärjed. See peletab eemale juba puhtalt mõttealge, et midagi võiks korda saata. “Tuleb tõdeda, et meie uuriv ajakirjandus teeb samuti head tööd” lisab ta.

Järelvalveasutused on aga pädevad ning kontroll on edukas. Puhtast südametunnistusest annavad märku kasvõi juhtumid, kus ametnikud märkavad turvaelementides vigu ning teavitavad sellest süsteemi ning avalikkust võimalikult ruttu. Avatud ja aus suhtlus on riigi alustalad.

Kas e-riik viiakse lähitulevikus ka uuele tasemele?

E-riigi teenuste veelgi paremaks toimimiseks tuleb õppekava juhi Ingrid Pappeli sõnul esmalt vähendada andmete topelt- ning ristkasutust. Järgmine infotehnoloogiline hüpe peab aga seisnema selles, et kõik toimingud tehakse ära võimalikult vähese kontaktida ning ilma, et inimesed selles protsessis ise osaleksid

“Andmed peavad kindlasti olema tehisintellektile arusaadavad. Automatiseerimine ja tehisintellekti rakendamine pole aga paraku veel nii lihtne kui arvatakse,” nendib Ingrid Pappel ja lisab, et siin tuleb au anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerumile, kes on sel teemal aktiivselt visionääri ning juhtrolli võtnud.

Tehnoloogia muutub pidevalt, ent lisaks tuleb sel teemal mõelda kodanike suhtumise ning muutuste läbiviimise korrale. Lähitulevikus muutub kindlasti ka viis, kuidas kodanikud avaliku sektoriga suhtlevad. 

Lisaks õpetatakse TalTechi e-riigi teenuste jatehnoloogiate õppekaval tuleviku juhte jälgima ning eest vedama tuleviku muutuseid. “Tehnoloogia saab üles ehitada, aga kuidas riik ja ühiskond sellega toime tuleb ja hakkama saab – see ongi see, mida õpetame,” ütleb Pappel.

Digiriigi areng, sealhulgas uute teenuste arendamine ning olemasolevate kaasajastamine ning e-riigi tehniline jätkusuutlikkus on vajalikud nii Eesti kui välispartneritele sellise keskkonna loomisel, millest oleks võimalikult palju abi tehnoloogiliste lahenduste arukal kasutamisel.

Õppekaval on tihe koostöö avaliku sektori asutustega, kes pakuvad välja päevakajalisi ning olulisi teemasid. Sageli on need seotud erinevate riigipoolsete teenuste ja programmidega, millest edukamaid saab tulevikus Eestist välja eksportida. 

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.