Erinevad nutikad lahendused on meil praeguseks juba igal pool. Internetiga saab ühendada nii külmikut, telekat kui ka lampe, mis koju valgust toovad. Seega nutikas kodu ei ole juba ammu enam mingi haruldus ning on lihtsalt aja küsimus, millal aina enamad seadmed meie kodudes nii-öelda nutikad on.
Veidi vähem käsitletud teema on aga eelnevalt mainitust pisut laiem mõõde – nutilinnad. Kuna tänapäevane tehnika lubab meil erinevate sensorite ja tehnikalahenduste abiga ümbruses oleva ruumi kohta väga palju infot koguda, siis on samuti vaid aja küsimus see, millal nutikaks saavad ka kodudest suuremad üksused.
Tartu tahab olla üks neist
Meedia laiema tähelepanu eest on see veidi varju jäänud, kuid tegelikult toimub ühe taolise nutilinna loomine piltlikult öeldes otse meie nina all – Tartus.
Minnes veidi detailsemaks, siis on Tartus juba mõnda aega käimas nutika linna projekt. Tegu on 2016. aasta veebruaris käima lükatud ideega, mille läbiviimine peaks kestma viis aastat ning põhitegevus esimese 2-3 aasta jooksul. Viimased aastad on mõeldud rohkem tulemuste hindamiseks.
Projekti peamine eesmärk on “Viia ellu targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa piirkondades rakendatav. Projekti aluseks on Smart Zero Carbon City kontseptsioon, kus linna ökoloogiline jalajälg ja energianõudlus on kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades viidud miinimumini ja energiavarustus baseerub taastuvatel kohalikel energiaressurssidel, mida hallatakse nutikate lahenduste abil,” seisab idee tutvustuses.
Mida see tegelikult tähendab?
Tegelikult tähendab see seda, et linna ehitatakse erinevaid lahendusi, mis üldist nutikust tõstma peaksid. Näiteks kerkivad linna projekti raames lähiajal targad LED-tänavavalgustid, mis hakkavad asendama praegu linnaruumis olevaid naatriumvalgusteid.
Nutikaks teeb valgustid asjaolu, et Cityntel OÜ nimeline firma paigaldab kõikidesse valgustitesse juhtimiskontrollerid, mille abil on võimalik valgustite tegevust kaugelt kontrollida. Näiteks on võimalik lampe sisse ja välja lülitada või hoopis veidi hämaramaks muuta.
Lisaks sellele on valgustid varustatud erinevate liiklus- ja keskkonnasensoritega, et linnas toimuva kohta oleks võimalik mugavalt informatsiooni koguda ning selle põhjal tulevikus linna jaoks olulisi otsuseid teha. Näiteks milline ristmik vajaks teetöid või kuhu oleks tarvis uut ülekäigurada.
Peale selle tegeleb projekt ka Tartus olevate hruštšovkade renoveerimisega, mis muudab maju märksa energiasäästlikumaks ning aitab täita varem mainitud ökoloogilise jalajälje väiksemaks muutmise eesmärki. Tulevikus ilmub linnaosadesse plaani kohaselt ka enam elektriautode laadimispunkte ja elektrijalgrataste rendikohti.
Kust tuleb raha?
Nagu me tänapäeval oleme harjunud kuulma, siis ikka Euroopa rahad. Kogu SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 kaudu.
Siiski on oma osa kanda ka linnal endal. Näiteks nutikate valgustite linnaruumi paigaldamine läheb kokku maksma veidi üle 112 000 euro, millest 70 000 tuleb linnaeelarvest.
Esimesed sammud
Üsna selgeks saab see, et Tartut mainitud projekti realiseerumisel päris täielikult nutilinnaks nimetada on ehk veidi optimistlik. Siiski tuleb kuskilt alustada ning ka väiksemad püüded linnaruumi tehnika abil paremini hallata on mõistlikud.
Ei ole ju meie kodudes samuti kõik asjad internetti ühendatud ning ei peagi olema. Targalt võiksid olla tehnikapõhised need lahendused, millel seda päriselt vaja läheb ning kui asi ise toimib siis uuesti jalgratast leiutada pole tarvis.
