Teadus ja tulevik

Teadlased kaardistasid esmakordselt Marsi salapärase sisemuse

Sarnaselt Maale, koosneb Marsi sisemus kolmest kihist: koorest, vahevööst ja tuumast. Kihtide paksus ja koostis erineb aga märkimisväärselt Maa omast.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Marsi tuum võtab enda alla umbes poole planeedi sisemusest, see on palju suurem kui teadlased varem eeldasid. Livescience.com kirjutab, et Mars paljastab oma sisemisi saladusi kõigi aegade esimesel võõrplaneedi sisekaardil nagu muljutud ja viilutatud virsik. See esimene vaade Marsi sisemusse on kahe aasta pikkuse uurimistöö kulminatsioon.

NASA statsionaarne teadusrobot InSight paigaldati Marsile 2018. aastal ja selle ainus ülesanne oli uurida Punase planeedi nähtamatut sisemust.

Umbes kuu pärast Marsi tasasele lagendikule (Elysium Planitia) maandumist, installeeris InSight oma robotkäte abil Marsi pinnale väikese seismomeetri. Sellega alustati planeedi seismiliste vibratsioonide kuulamist, need vibratsioonid sarnanevad Maa maavärinatele.

“Erinevalt Maast pole Marsil tektoonilisi plaate, selle koor on nagu üks hiiglaslik plaat,” kirjutavad NASA teadlased oma avalduses. “Kuid Marsi koores tekivad endiselt vead ehk kivimurrud, mis on tingitud planeedi kergest kahanemisest ja see põhjustab jahtumisel pingeid.”

Pinnamurrud tekitavad seismilisi vibratsioone. Viimase kahe aasta jooksul on InSight avastanud neist 733. NASA teadlased arvutasid 35 suurima maavärina (vahemikus 3,0 kuni 4,0 magnituuti) põhjal välja, kui kiiresti ja kui kaugele seismilised lained planeedil liikusid, mis omakorda võimaldas neil Marsi sisestruktuure kaardistada.

Marsi sisemus koosneb kolmest kihist

Meeskond avastas, et sarnaselt Maale, koosneb Marsi sisemus kolmest kihist: koorest, vahevööst ja tuumast. Nende kihtide paksus ja koostis erineb aga märkimisväärselt Maa sisemusest. Näiteks osutus Marsi koor teadlaste arvatust palju õhemaks, selle sügavus on 20–37 km ja see sisaldab kahte või kolme alamkihti. Võrdluseks – maakoor ulatub maksimaalselt kuni 100 km sügavusele.

Koore all on suur vahevöö, mis ulatub Marsi pinnast umbes 1560 km allapoole. Seejärel on hiiglaslik tuum, mis algab umbes poolel teel pinna ja planeedi keskpunkti vahel. See sarnaneb Maa välimise tuumaga, kuid on palju suurem ja vedelam kui teadlased eeldasid.

Teadlased ei tea siiani, kas Marss sisaldab konkreetset sisemist tuuma nagu Maa, kuid nende sõnutsi on ainuüksi planeedi välise tuuma mõõtmine, juba pärast mõneaastast uurimist, märkimisväärne saavutus.

“Teadlastel kulus Maa tuuma mõõtmiseks sadu aastaid,” kirjutab Šveitsi teadusülikooli ETH Zürich maateaduste professor Simon Stähler oma avalduses. “Pärast Apollo missioone kulus neil kuu tuuma mõõtmiseks nelikümmend aastat, Marsi tuuma mõõtmiseks kulus InSightil vaid kaks.”

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.