Teadlased rõhutavad: puhas õhk peab saama normiks, ventilatsiooninõudeid tuleb karmistada

"Juba kaua pole kahtlust, et juues või süües võib mõne tõve külge saada. Nüüd tuleb töötada selles suunas, et oleks võimalus ka ohutult hingata,” rõhutab akadeemik Jarek Kurnitski.Foto: Heiki Laan / TalTech

40 tippteadlast tegid 14. mail ajakirjas Science WHO-le ettepaneku karmistada nõudeid hoonete ventilatsioonisüsteemidele, et takistada koroona, gripi ja teiste õhu kaudu edasi kanduvate patogeenide levikut avalikes siseruumides.

Ekspertide hulka, kes ettepanekuga nõustusid, kuulub ka Tallinna Tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski. “Juba kaua pole kahtlust, et juues või süües võib mõne tõve külge saada. Nüüd tuleb töötada selles suunas, et oleks võimalus ka ohutult hingata,” rõhutab akadeemik.

Puhtam õhk, vähem haiguseid ja kvaliteetsem elu

Teadlased näevad lahendusena ventilatsioonistandardite uuendamist, nakatumise tõenäosusel põhinevaid ventilatsiooni kriteeriumeid ning tänasest võimsamaid ja paindlikumaid ventilatsioonisüsteeme. 

Teadlaste ettepanek peaks andma tõuke hakata kohe ventilatsioonisüsteeme välja ehitama avalikesse hoonetesse, kus need täna puuduvad. Uute ventilatsioonistandardite ja täiustatud lahenduste loomine võtab mitu aastat aega, kuid rajades praegustele nõuetele ja teadmistele vastava soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooni, lahendatakse suurem osa probleemist.

Kurnitski toob näite: “Klassiruumide ventilatsioon, vastavalt kehtivatele nõuetele, on umbes viis õhuvahetust tunnis, mis on piisav viiruse eemaldamiseks. Võrdluseks – kodude ventilatsioon on vaid 0,5 korda tunnis ehk 10 korda väiksem.” 

Teadlase arvates piisab soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemist ja kui see on töökorras, saab väiksemaid puudujääke parandada. Ta toob näite, et tagastusõhku ehk kütmise eesmärgil väljatõmbeõhku ringlusse tagasi sissepuhkesse suunavaid süsteeme kasutavaid ruumide ventilatsioone saab seadistada välisõhule.

Ventilatsioonisüsteemide parandamiseks kehtib määrus ja TTJA juhendiga “Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded” saab tutvuda SIIN. Juhendit “Avalike hoonete ventilatsioonisüsteemide seadistamine ja käitamine viiruse leviku tõkestamiseks” näeb SIIN.

Koolides ja lasteaedades puudulik ventilatsioon

Mõnevõrra üllatavalt on  õhukvaliteedi probleem suurim koolides ja lasteaedades. Nendest paljud ootavad veel ventilatsioonisüsteemide välja ehitamist. Ärikinnisvara ventilatsioon  on reeglina korralik, probleeme esineb üldjuhul vaid mõnes väiksemas restoranis või baaris.

Koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga on Tehnikaülikool pakkunud välja lahenduse kiireks klassiruumide ventilatsiooni remondiks ruumipõhiste ventilatsiooniagregaatidega, mis on umbes 10 korda soodsam kui hoone ümberehitus. Kurnitski peab väga oluliseks, et kõik suure õpilaste arvuga koolimajad saaksid korralikud ventilatsioonisüsteemid.

Elu ei pea jälle lukku panema

Teadlaste nõude eesmärk on, et viirusega oleks võimalik koos elada ilma, et peaks hooneid sulgema. Paremad ventilatsioonilahendused võimaldaksid hoida mõistlikku riskitaset epideemia olukorras.

Töökohtade ventilatsiooni ja hajutamisega on võimalik korraldada nii, et kaitsemaske ei peaks kandma. Suurendatud ventilatsiooni puhul tuleb parandada  ventilatsioonisüsteemide paindlikkust ja energiatõhusust, sest energia- ja kliimaeesmärkides ei saa teha järeleandmisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.