Virtuaalselt simuleeritud Ameerika mägedel sõitmine võib paljude jaoks tunduda igavam kui reaalne kogemus, ent teadlastele on see hoopistükkis andnud võimaluse saada rohkem teada migreeni kohta. 

Nimelt avaldati kolmapäeval ajakirjas Neurology uuring, mille käigus paluti 40 inimesel simuleeritud Ameerika mägede sõidust osa võtta. Uuringus jagunesid katsealused kaheks: pooltel inimestel olid regulaarsed migreenihood ja teisel poolel mitte. 

Uuringus osalenud migreenihaiged kogesid keskmiselt neli peavalu kuus.

Migreenihaiged kogesid intensiivsemaid sümptomeid

Kuigi uuringu ajal keegi otseselt migreeni ei kogenud, siis selgus, et need, kes kannatavad regulaarselt migreeni käes, tundsid testi ajal tunduvalt rohkem iiveldust ja pearinglust kui teised osalejad. 

Samuti leidsid teadlased, et sõitude ajal migreeniga osalejatel mõnes ajupiirkonnas rohkem närvirakkude aktiivsust ning teistes piirkondades jällegi vähem.

“Nende muutuste kindlakstegemise ja täpsustamise abil võivad meie uuringud viia migreeni parema mõistmiseni, mis võib omakorda võimaldada meil paremaid ravimeetodeid välja töötada,” rääkis Hamburgi ülikooli professor ja dokumendi üks kaasautoritest Arne May.

Virtuaalse Ameerika mägede sõidu ajal viibisid kõik osalejad spetsiaalses aparaadis ja vaatasid simulatsioone ligi pool tundi. Teadlased tegid igale osalejale ajuuuringu, kasutades selleks magnetresonantstomograafiat, mis tuvastab aju aktiivsuse verevoolu muutusi.

Seejärel vastasid osalejad, milliseid sümptomeid nad simulatsiooni ajal tundsid. Ligi 65% inimestest migreeniga kogesid virtuaalse sõidu ajal peapööritust. Samuti küsiti migreenihaigetelt, milline on nende iivelduse intensiivsus skaalal 1–180. Migreenihaigete puhul oli keskmiseks arvuks 47, teistel aga 24. 

May sõnul nägid teadlased migreeniga inimestel rohkem närvirakkude aktiivsust ajupiirkonnas, mis aitab reguleerida liikumist ja muud motoorset aktiivsust. “Kasv võib olla seotud ebaloomuliku nägemise, kuulmise ja sensoorse teabe edastamisega ajus”, lisas ta.