“Me ei suuda ikka veel selgitada isegi lihtsaid asju geisri töötamise kohta,” tunnistas Berkeley California ülikooli kraadiõppur ja uuringu juhtiv autor Mara Reed. “Õppida on veel nii palju,” lisas ta. 

Reedi kaasautor, Berkeley California ülikooli geoteadlane Michael Manga, nõustus kolleegiga, öeldes, et geisrid toimivad lihtsustatult kui vulkaanidki. “Kui me ei saa aru geisrist, on ka meie väljavaated magmaatiliste vulkaanide mõistmiseks palju madalamad,” ütles ta.

Steamboati geisri registreeritud purskekõrgus ulatub kuni 110 meetrini, mis on võrreldav USAs New Yorgis asuva vabadussamba kõrgusega. Need pursked on olnud ebakorrapärased ja iga suurema puhangu vahel on olnud lünki, mis on kestnud neljast päevast kuni 50 aastani. 

Utahi ülikooli geoloogid on aastakümneid uurinud Yellowstone’i geisri geoloogiat ja seismoloogiat ning selle ainulaadseid jooni, mistõttu olid nad võimaluse avanedes valmis viivitamatult tegutsema ja geisri toimimist lähemalt uurima.

Kolmas purskeperiood

Geisri kohta on alates 2018. aastast, kui geiser taas aktiviseerus, palju andmeid kogutud. Siiski jääb teadlastele siiski mõistatuseks, miks geiser uuesti purskama hakkas. 

Steamboati geisrile on registreeritud ajaloos ainult kolm püsiva aktiivsuse perioodi – üks 1960. aastatel, teine ​​1980. aastatel ja kolmas, mis algas 2018. aastal ja jätkub tänapäevani. Praegune faas on kolmest kõige aktiivsem, sest alates 2018. aastast on geiser teinud läbi aegade kõige rohkem purskeid.