Tarkvarateaduse instituut ja OÜ Thinnect arendavad tehnoloogiat, mille abil saab jälgida linnaõhku ja mõõta liiklusvoogusid. Tänavu kevade jooksul kinnitatakse Tallinna tänavavalgustuspostidele nn targa linna andurite võrku 900 aku ja päikesepaneeliga varustatud seadet keskkonna- ja liiklustiheduse andmete kogumiseks.

Projekti peamine eesmärk on luua tehnoloogia, mille abil suudavad targa linna andurid ise üksteist üles leida ja luua kiiret omavahelist võrku ilma keskse juhtseadmeta (nn mesh-võrk).

Ilmastikukindlad sensorid koguvad andmeid õhutemperatuuri, -saaste ja müra kohta, suudavad tuvastada jalakäijate olemasolu ning sõidukite liikumist ja suunda. Tekkiv suurandmete kogum võimaldab teha targemaid otsuseid mitte ainult linnaplaneerijatel. „Võimalik, et tulevikus saavad autojuhid sarnaste lahenduste abil nutiseadmesse operatiivset infot, kui pikad on ristmike ees olevad järjekorrad ja kui kaua võib ummik kesta,“ tutvustas potentsiaali tarkvarateaduse instituudi uurimisrühma Prolab teadur Jaanus Kaugerand.

„See aitab parandada ka liiklusturvalisust, kui autojuht saab pimedal ajal liigeldes reaalajas teada, et sõiduteel on jalakäija või mõni loom,“ rääkis Kaugerand võimalikest tulevikulahendustest.

Thinnecti juhi Jürgo Predeni sõnul on paigaldatavate andurite näol tegemist asjade interneti seadmetega, mille tehnoloogia on välja kasvanud ettevõtte lahendustest kaitsevaldkonnas. „Kui vaatame maailmas teisi taolisi süsteeme, siis sellise mahu ja võimekusega targa linna arendust ei ole kusagil mujal veel tehtud,“ märkis ettevõtja. Ta lisas, et linna paigaldatavad seadmed ja tehnoloogia on unikaalsed, kuna suudame nende abil luua suuremaid võrke, neid paremini hallata ning ka paigaldus on lihtsam ja odavam kui alternatiivsetel lahendustel.

Kui andurid on linna üles pandud, hakkab ettevõte tehnoloogiat testima ja ühtlasi hindama, kas see pakub erinevate rakenduste jaoks vajalikku funktsionaalsust. Juba suvel saab uurimisgrupp andmeid analüüsiks, kuidas võrk erinevate koormustega töötab ja kuidas sensorid rakendustesse sobituvad. „Et jõuda parima võimaliku tulemuseni, oleme avatud koostööle teiste teadlaste ja tudengitega,“ ütles Preden.

Andurite võrk võimaldab luua suurandmekogu

Kogutavad andmed ongi see kuld, mida teadlased ja tudengid saavad kasutada uurimuste tegemiseks ning linna ja liikluse planeerijad paremate otsuste tegemiseks. Näiteks saab linnaplaneerimise või keskkonnaamet olulist infot liiklusvoogude juhtimiseks ning selle läbi ka liiklusmüra ja saaste vähendamiseks.

Mehaanika ja tööstustehnika instituudi professori Dago Antovi sõnul ongi üks linnaplaneerimise ja liiklusvoogude suunamise põhiprobleeme tõik, et pole piisavalt informatsiooni. „Tallinnas on seni vaid 11 loenduspunkti, kuid need on ainult ristmikel, kus tipptundidel autod nii või naa pikalt seisavad. Nende punktide abil ei saa me teada, kui pikk on ummik või kui kaua see kesta võiks,“ selgitas Antov. „Kui nüüd hakkab rohkem andmeid kogunema, saame paremini jälgida ja analüüsida, millist mõju on mitmesugused linnaplaneerimise otsused avaldanud.“

Seni on tudengid uurimistööde jaoks lugenud autosid n-ö käsitsi, lihtsalt ristmikul seistes. Loomulikult ei anna seegi ammendavat pilti ega aita joonistada välja mustreid kellaaegade, nädalapäevade või aastaaegade lõikes. Tänu uutele anduritele saame aga teada, mis toimub linnaliikluses ja -keskkonnas täna, ja oskame ennustada, mis võiks hakata juhtuma näiteks viie või kümne aasta pärast.

Kui targa linna andurid tööle hakkavad, siis võiksime Tallinna ettevõtlusameti innovatsiooni juhtivspetsialisti Toomas Türki sõnul viie ja enama aasta pärast elada linnas, kus on mugavam liikuda, puhas õhk, vähem müra ja rohkem kättesaadavaid teadmisi. Türki jaoks oli Thinnecti ja TalTechiga koostöö alustamisel määrav uudsete testimisvõimaluste rakendamine, et saada uut teadmist ning hinnata tehnoloogiaprojekte linnaruumis: projekt pakub linnale kui süsteemile õppimisvõimalust.

„Esimeste andmete ja analüüsi tulemusena saame leida võimalusi uue teadmise kasutamiseks ja koostöökogemuse hindamiseks,“ märkis Türk ning edaspidi aitab see tema sõnul kaasa Tallinna ambitsioonile olla tuleviku linna (Future of the City) visiooni eestkõneleja. Ta märkis, et kui saavutame olukorra, kus tänavalt tulevad andmed on osaks meie igapäevases otsustusprotsessis ja iseõppiv teadmine aitab neidsamu andmekogumise mehhanisme täiendada, siis saame luua igale inimesele isiklikult parema elukeskkonna ja kvaliteetsema linnakeskkonna üleüldiselt.

Targa linna andurite süsteem jõudis Tallinna tänavaile tänu SA Archimedese nutika spetsialiseerumise meetmele.

Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.

Artikli autor on Karin Härmat.