Ent kuidas see ikkagi võimalik on? Nimelt sisaldavad meie igapäevaselt kasutatavad elektroonikaseadmed teatud hulgal väärismetalle, seda eeskätt nende eriliste omaduste tõttu. Näiteks on kuld väga vastupidav metall ning ei oksüdeeru ega hävine ning suudab väga hästi juhtida elektrit.

Samuti võib tulla sulle üllatusena, et sportlaste ihaldatud võidumedalid ei ole sajaprotsendiliselt valmistatud materjalist, millele viitab nende nimi: kuldmedal sisaldab veidi rohkem kui 90% hoopis hõbedat, puhast kulda leidub sulamis vaid umbes 6 grammi jagu. 80 000 tonnist annetatud elektroonikaseadmetest ekstraheeriti kulda niisiis 32 kilogrammi, hõbedat 3500 kilogrammi ning pronksi 2200 kilogrammi.

Tokyo 2020 medalite projekti jaoks viis kogumiskampaaniat läbi Jaapani mobiilioperaator NTT Docomo, kes alustas sellega juba 2017. aasta aprillis. Viimased seadmed annetati tegijatele 2019. aasta kevadel ning seejärel võis tegutsemine alata.

Globaalne probleemkoht

Medaliprojekti näol pole tegemist niisama toreda ettevõtmisega – nimelt soovitakse sellega tähelepanu juhtida elektroonikajäätmete hulga pidevale suurenemisele, mis leiab aset üle kogu maailma. Ohtlike elektroonikajäätmete hulk kasvab mühinal ning valesti ladestatud e-jäätmetest võivad lekkida ohtlikud kemikaalid, mis omakorda saastavad keskkonda ja jõuavad seeläbi tagasi ka inimese toidulauale.

Kui maailmas tekib aastas hinnanguliselt umbes 50 miljoni tonni ulatuses e-jäätmeid, siis Eestis on selleks arvuks umbes 9000 tonni. Paraku taaskasutatakse erinevatest elektroonikaseadmetest vaid 20%, ülejäänud leiab oma lõpu prügimäel ning sageli just olmeprügi seas.

E-jäätmeid teadlikult ja eesmärgipäraselt ümbertöödeldes on võimalik vältida nii õhu- ja veereostust kui ka vähendada uute elektroonikaseadmete tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Taaskasutamine on hädavajalik

Et ühe nutitelefoni seest võib leida üle 70 erineva elemendi, on elektroonikaseadmete taaskasutamine veelgi väljakutsuvam, kuna igale materjalile tuleb läheneda erinevalt. Seda enam, et elektroonikaseadmete populaarsus aina kasvab, mistõttu valmistab ka kasvav jäätmete hulk muret nii teadlastele kui keskkonnaspetsialistidele. 

Kuna väärismetallide, sealhulgas näiteks kulla kaevandamine muutub aastatega aina keerukamaks, sest leiukohad peituvad aina sügavamal maapõues, võimaldab elektroonikaseadmete ümbertöötlemine hoida kokku ka kaevandamiseks vajalikke ressursse: kui iga kaevandatud tonni kohta leidub vaid kolm või neli grammi kulda, siis kasutuskõlbmatute mobiiltelefonide puhul saab ühest tonnist ekstraheerida kuni 350 grammi kulda – see on väga kõnekas fakt.

Seega edastavad algavatel olümpiamängudel parimatele sportlastele kaelariputatavad medalid väga olulise sõnumi: milleks kaevata maapõuest seda, mida on juba suure vaevaga kaevandatud ning seisab kasutuna prügimägedel?