NASA/ESA Hubble’i kosmoseteleskoop töötab nagu Sherlock Holmesi luup, mis suudab vihjeid otsides piiluda astronoomilistesse mõistatustesse. Nüüd on teleskoobi uurimise all kerasparv Ruprecht 106.
Erinevalt enamikust kerasparvedest võib Ruprecht 106 olla see, mida astronoomid nimetavad ühe populatsiooniga kerasparveks. Kui suurem osa kerasparve tähti moodustus ligikaudu samas kohas ja samal ajal, siis selgub, et peaaegu kõik kerasparved sisaldavad vähemalt kahte erineva keemilise koostisega tähtede rühma. Uuematel tähtedel on erinev keemiline koostis, mis sisaldab elemente, mida on töödeldud nende vanemate massiivsete klastrikaaslaste poolt. Väikesel käputäiel kerasparvedel ei ole neid mitut tähtede populatsiooni ja Ruprecht 106 kuulub selle mõistatusliku grupi hulka.
Hubble jäädvustas selle tähtkujutise ühe oma kõige mitmekülgsema vahendi, Advanced Camera for Surveys (ACS) abil. Sarnaselt kerasparvede tähtedele on ka Hubble’i instrumentidel erinevad põlvkonnad. Näiteks on ACS kolmanda põlvkonna seade, mis asendas 2002. aastal algse Faint Object Camera. Mõned teised Hubble’i seadmed on samuti läbinud kolm iteratsiooni: laia väljaga Wide Field Camera 3 asendati Wide Field and Planetary Camera 2 (WFPC2) viimasel Hubble’i teenindusmissioonil. WFPC2 asendas aga algset laivälja- ja planetaarkaamerat Wide Field and Planetary Camera, mis paigaldati Hubble’ile enne selle starti 1990. aastal.
Kosmosesüstiku astronaudid tegid ümber Hubble’i orbiidi kokku viis tiiru, mille jooksul uuendati vananevat varustust ja asendati instrumendid uuemate, võimekamate versioonidega. Selline kõrgtehnoloogiline nokitsemine madalal Maa orbiidil on aidanud hoida Hubble’i teleskoobi tipptasemel enam kui kolm aastakümmet.
Hubble teleskoop tiirleb Maa kohal umbes 547 kilomeetri kõrgusel. See on suure koolibussi pikkune ja kaalub sama palju kui kaks täiskasvanud elevanti.
