Kui Tallinnas kiputakse trollibussiliiklust vaikselt koomale tõmbama, siis mujal paistab “sarvedega” autode ajastu alles algavat sünkroonis elektriliste veoautode väljatulekuga. Selleks, et kaup saaks peatusteta kohale toimetatud akutoitel raskete masinatega, ehitatakse mitmetes Euroopa riikides praegu elektrifitseeritud maanteid, kus nagu vanasti trollidel on nüüd kaubaautodel “sarved”, et sõidu ajal akusid laadida.

Elektrilised maanteed pole küll veel avalikult kasutusse jõudnud, kuid paljud riigid on valmis neid kohe avama. Mõne aasta pärast peaksid Saksamaal ja Rootsis saama esimesed elektrifitseeritud kommertsmaanteed saama reaalsuseks.

Kuna transport moodustab praegu üle veerandi maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest, siis tuleb selles valdkonnas kiiresti midagi ette võtta. Elektrilised sõiduautod on juba tänavatel, kuid raskeveokite jaoks on laadimisvõrkude rajamine palju keerulisem. Veokite akud on suuremad ja seisuaeg kallim.

Akude laadimine teeäärsetes laadimisjaamades on keeruline ka sellepärast, et mitme veoki jaoks läheks vaja väga suurt elektrivõimsust ja samas võib akude täislaadimiseks kuluda liiga palju aega. Selle asemel võiks aga hoopis maanteid elektrifitseerida, nii et veokid juba sõidu ajal end laevad. See omakorda aitaks vähendada ka akude suurust, mis vähendaks niigi raskete kaubaautode kaalu.

Üks sellise liikumisel laadimise ja elektritoite lahenduse arendajatest Vattenfall InCharge plaanibki lähemal ajal rajada esimesed testlõigud, mis oleksid valmis kiiresti kommertskasutusse minema.

“Kohaliku või piirkondliku transpordi jaoks kasutatakse tõenäoliselt fikseeritud laadimispunkte. Kuid pikamaasõitude puhul veoautodega, mis kaaluvad kuni 60 tonni või või isegi 90 tonni, saab elektrisüsteemide vastupidavus võtmeteguriks,” ütles Vattenfalli e-liikuvuse spetsialist Colin Stewart.

Selleks aga, et sõidu ajal elektriveokeid laadida, on mitu võimalust.

Traadita laadimise maantee on Gotlandil juba olemas

Vattenfallil on näiteks praegu väljatöötamisel nii “sarvedega” ehk elektriliini pidi sõidu ajal laadimise kui ka juhtmevaba laadimise lahendused.

Rootsi tuntud ajaloolisel Gotlandi saarel näiteks lõpetati möödunud aasta detsembris maailma esimese juhtmevaba elektrimaantee paigaldamine, kus lennujaama ja kesklinna vahelisele avalikule teele paigaldati asfaldi alla 1,5 meetri pikkused vasktraadispiraalid. Sõidukis olevate vastavate induktiivpoolide abil võeti elektrienergia vastu nn induktsioonilahenduse kaudu, mis on tegelikult juba ammu end tõestatud tehnoloogia, olles levinud näiteks elektriliste hambaharjade juhtmevabades laadijates või muudes juhtmevabades laadijates.

Sõidu pealt energiasalvestuse eesmärgiks on tasandada elektrivõrgu koormust ja vältida alajaama võimuse liigset kasvu, mis on vajalik näiteks siis, kui korraga hakkavad paljud veokid ühes kohas akusid laadima. Selle asemel saab kasutada hoopis väiksemaid elektrivõimsusi ja sõitvad veoautod tarbivad elektrit hajutatumalt.

Õhuliine on aga maanteedele juba varemgi ehitatud. 2016. aastal avati Rootsis Eä kiirtee G16 Gävle ja Sandvikeni vahelisel lõigul maailma esimene avalikul teel kulgev elektritee. Sellel nn e-maanteel kasutati õhuliini ja veokid olid varustatud pantograafidega sarnaselt trollidele ehk nii-öelda “sarvedega”, mis elektrit võtsid.

Saksamaal ja Rootsis tuleb elektriteid aina juurde

Rootsi ja Saksamaa on praegu ühed esimesed riigid maailmas, kus saab avalikel teedel elektrisõidukeid liikumise ajal laadida või elektritoidet kasutada. 2017. aastal sõlmisid need riigid omavahel innovatsioonipartnerluse leppe, mille üheks koostöövaldkonnaks on elektriteede arendus. Nüüdseks on partnerlusega liitunud ka Prantsusmaa.

Frankfurdi lähedal on Saksamaal juba olemas 60-kilomeetrisel kiirteelõigul viie kilomeetri pikkune teejupp, mis on varustatud õhuliiniga. See laadib veokeid sõidu ajal ja säästab fossiilkütust. Teed kasutavad juba mitu logistikaettevõtet, kes kasutavad Rootsi veoautotootja Scania elektriveoautosid.

Kuigi praeguseks on Saksamaal ehitatud vaid ligi 15 km õhuliinidega elektriteid, plaanitakse süsinikuneutraalsuse saavutamiseks kiirteedest elektrifitseerida lähikümnenditel lausa 80 protsenti raske maanteetranspordi jaoks.

Elektrirelss tuvastatakse automaatselt

Lisaks õhuliinidele ja juhtmevabale laadimisele on veel olemas ka kolmas tehnoloogia e-maanteede toitelahenduseks. Selleks on metroodele sarnane lahendus: sõiduteele paigaldatakse nn elektrirelss sarnaselt mänguautode rajaga. Stockholmis kohe Arlanda lennujaama kõrval asuvas Vattenfallis on niimoodi elektrifitseeritud kaks kümnekilomeetrist lõiku ja seda kasutatakse regulaarseks kaubaveoks. Vastav veoauto tuvastab relsi automaatselt ja sätib end sellele sõidu ajal laadima.

Esimesed suuremad kommertsrakendused on kohe saabumas

Saksamaal on keskkonnaministeeriumi algatatud uuring näidanud, et 4000 kilomeetrit kiirteid võiks elektrifitseerida juba lähemal ajal. See läheks maksma 12 miljardit eurot, mida peetakse üsna väikeseks kuluks võrreldes riigi plaanidega investeerida järgmise 10 aasta jooksul ligi 100 miljardit eurot teede laiendamisse.

Rootsis on valitsus andnud transpordiametile ülesandeks töötada välja kava, kuidas saaks aastaks 2030 elektrifitseerida 2000 km riigi tihedaima liiklusega maanteid.