Teadus ja tulevik

TTÜ lektor: teaduse abil saab olemasolevat tänavapinda efektiivsemalt kasutada

TalTech lektor Ain Kendra mõõtmas Mustamäe tee ja Tammsaare tee ristmiku vagude sügavust. Foto: PM/SCANPIX BALTICS

Rubriiki toetab

TalTechi virtuaaltuurile?

Alusta siit!

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) inseneriteaduskonna lektori Ain Kendra nägemusel saab teaduse abil olemasolevat tänavapinda oluliselt efektiivsemalt kasutada ning seega liiklust ohutumaks teha.

IT abil on arendatud autode ohutusfunktsioone

Kendra sõnul saab liiklusohutust käsitleda kolmnurgana “tee-sõiduk-liikleja”, mille puhul on viimase aastakümne suurimad arengud olnud IT-valdkonnas. Positiivses võtmes on IT abil arendatud autode ohutusfunktsioone. Samas on nutiseadmed lisanud ahvatlusi nii kergliiklejatele kui ka sõidukijuhtidele.

Nutiseadmete kasutuse osas näeb Kendra tõenäolist koostööd IT ja psühholoogide vahel, et mõista, millistes tingimustes IT-rakendus ise peaks kasutaja tähelepanu jõuliselt liiklusele suunama.

“Auto ohutusfunktsioonid on tihedalt IT-kesksed, auto jälgib juhti ja hoiatab või võtab ka ise midagi ette, kui juht kohe ei reageeri. See on samm isesõitva sõidukini kuid pikk tee on minna.”

Pooljuhtivalt autolt täisautomaatse liikluse üleminekuperioodi eesseisvate probleemide hulgas on juriidilised, eetilised ja ka tehnilised probleemid.

“Kes vastutab, kui isesõitja tegelikult õnnetusse satub, kas vea tegi programmeerija või on lähteülesandes määramatused. Kui auto peab valima, kas otsa sõita objektile mille korral viga saab auto ja reisija, või inimesele, mille korral saab viga teine liikleja.”

Modelleerimine, süsteemne juhtimine ja planeerimine tagab tänavate efektiivsema kasutuse

Oma eriala vaatevinklist leiab Kendra, et liikluse modelleerimise, linnaliikluse süsteemse juhtimise ja planeerimise abil saaks olemasolevat tänavapinda oluliselt efektiivsemalt kasutada.

“Me oleme selles suhtes täiesti lapsekingades, süsteemi töölesaamine eeldab lisaks tehnilisele baasile kompetentsi ja kogemust mis tuleb läbi praktilise töö. Mudelid peaksid katma kogu liikuvuse, st peale autoliikluse kogu ühistranspordisüsteemi ja ka kergliikluse. Planeerimisprotsess peakski olema mudelipõhine, iga muudatuse mõju on võimalik hinnata ja leida parim (odavaim, kiirem) lahend.”

Pealinna ummikute põhjuseks peabki Kendra Tallinna üldplaneeringu puudumist.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.