Viimasel ajal on elektriautode buumi valguses tekkinud probleem, mida on raske ületada: akude tootmiseks vajaliku koobalti hind on märkimisväärselt tõusnud, mis võib ühel hetkel hakata ka autode hinda kergitama. Rutt Hints TTÜ geoloogia instituudist märkis, et probleemi lahenduseks ei oleks piisav isegi massiline taaskasutamine.

Koobalt on autotööstuses asendamatu

Hints selgitas, et koobalt on üks võtmemetalle transpordisektoris rohelisematele energiaallikatele üleminekul, sest see kuulub elektrisõidukite energiakandjate koostisse. Näiteks liitiumioonakudes on koobalti katood üks põhiline koostiselement. “Elektriautode tootmis- ja müügimahtude kasvatamiseks püüavad autotootjad endale lähiaastateks tagada stabiilseid, fikseeritud hinnaga koobaltitarneid, kuid praeguses dünaamilises turusituatsioonis ei pruugi see õnnestuda,” sõnas ta.

Ühtekokku leiab ligi 50% kogu maailma koobaltitoodangust oma tee akudesse – nii erinevate elektrisõidukite kui ka kõikvõimalike kaasaskantavate elektriseadmete akudesse, samuti taastuvenergiat salvestavatesse akupankadesse ja jaamadesse. Teised olulised kasutusvaldkonnad on kõrge kulumiskindlusega sulamite, elektroonikaseadmete ning katalüsaatorite tootmine ning meditsiin.

Selle hankimine pole kerge

Koobalti hinda kergitab ka see, et selle saamine ei sugugi lihtne. Hintsi sõnul on koobalti keskmine sisaldus maakoores suhteliselt madal ja kõrgendatud koobalti sisaldustega leiukohtade avastamine harv nähtus. Ka maardlates, kust koobaltit kaevandatakse, küünib koobalti sisaldus maagis tihti vaid 0,1 protsendini, maapinna lähedal lasuvate ultraaluseliste kivimite murenemiskoorikutega seotud leiukohtade puhul vaid 0,01 protsendini.

“Siit tuleneb ka üks peamisi probleeme koobalti piisavate kaevandamismahtude tagamisel: nimelt kaevandatakse täna valdav osa koobaltist vase- ja niklikaevanduste kaas- või kõrvalsaadusena. See tähendab omakorda, et koobalti kaevandamismahud on määratud maardlate põhiliste kasulike toorete ehk vase- ja niklimaakide tootmismahtudega,” sõnas ta.

Probleemile lihtsalt lahendust olemas ei ole

Kuna probleem lähiaastatel ilmselt ainult suureneb, siis võib üks lahendustest sellega võitlemisel olla koobalti taaskasutamine, näiteks baasmaterjali taastootmine vanadest akudest. “See pole aga pikas perspektiivis kaugeltki piisav, sest juba täna ringluses oleva koobalti hulk ei vasta prognoositavale nõudlusele,” märkis Hints.

Arvestades, et koobalti kaevandamismahtudest võib kujuneda oluline pudelikael elektrisõidukite tootmisel, üritatakse leida lahendusi metalli asendamiseks energiakandjates. Võimalikud tehnoloogilised läbimurded selles vallas pole aga Hintsi sõnul lihtsasti ennustatavad.

Ta lisas, et koobaltikriisi leevendamise olulisimaks võtmeks on tõenäoliselt siiski uute koobalti leiukohtade avastamine ja kasutuselevõtt. Suurima geoloogilise ja mäendusliku potentsiaaliga aladena tuuakse seejuures välja Skandinaaviat, Hiinat, Austraaliat, Venemaad ja Kanadat. Kasvav nõudlus võib tagant tõugata ka seni veel kättesaamatute ookeani koobaltiressursside kasutuselevõttu – koobaltit leidub kõrgendatud kontsentratsioonides ookeanipõhja raua- ja mangaanikonkretsioonides. USA geoloogiateenistuse andmetel küünib sealne koobaltivaru 120 miljoni tonnini.