Teadus ja tulevik

Eesti ekspert: riikliku taustaga krüptorahadel on potentsiaali, kuid enne tuleb läbida areng

Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Tõnn Talpsepp. Foto: Ronald Liive

Rubriiki toetab

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) dotsent Tõnn Talpsepp leidis Geeniusele antud intervjuus, et krüptorahad on põnevad, kuid seda peamiselt vaid spekuleerijate või riskiinvestorite jaoks ning need on märgatavalt suurema riskiga kui aktsiad. Ta tõi välja, et krüptovaluutade fundamentaalne väärtus võiks tuleneda vaid nende kasutamisvõimalusest maksevahendina, mis ei ole aga piisav põhjendamaks näiteks Bitcoini puhul selle praegust hinda.

Aktiivne investor Talpsepp kinnitas, et temal isiklikult ühtegi krüptovaluutat ei ole, kuid samas ta ei välistanud võimalust, et ühel päeval võib ta portfelli laiendamiseks osta ka krüptovaluutasid.

Krüptoraha, krüptovaluuta või hoopis midagi muud?

Enne intervjuu algust tõi Talpsepp välja, et krüptoraha või -valuutasid on väga raske üldse rahaks või valuutaks kutsuda. “Tavaliselt on rahal tunnusjooned, näiteks on see väärtuse hoidja ja maksevahend. Krüptorahadel on need justkui olemas, aga mitte täielikult. Kui me vaatame, mis on Bitcoiniga hiljuti juhtunud, siis ta ei toimi maksevahendina,” sõnas ta.

Ta sõnul on miinuseks ka see, kui hommikul on üks kurss ja õhtul on see juba väga suurelt kas ühele või teisele poole liikunud. Ta leiab, et mitte keegi ei taha seda vastu võtta, ja seda eriti suuremate summade puhul. “Teiseks miinuseks on Bitcoini kiirus, mis on väga aeglane. Kui algul räägiti ka sellest, et tehingute tasud on odavad, siis enam ei ole see nii.”

Tulevik peitub riikliku taustaga krüptovaluutadel

Krüptorahade tuleviku üle mõtiskledes arvab Talpsepp, et tehnoloogilisel poolel on tulevikku, kuid üldist pilti vaadates näeb ta teatud potentsiaali riikliku taustaga krüptovaluutadel. Kuid sellegi toimimiseks peavad krüptovaluutad elama üle arengu, mille käigus läheksid krüptod kiiremaks, et võiksid asendada või täiendada tavavaluutasid.

“Küsimus on ka selles, et kas ja kui läbipaistvad ja kelle jaoks peavad krüptovaluutad olema. Praegu on krüptovaluutade puhul justkui näha, et kuidas raha liigub, aga samas ei ole teada, kes selle omanik on. Päris finantssüsteemides on täpselt vastupidi. Ei ole näha raha täpset liikumist, aga ühel hetkel on olemas kontroll, et kellele raha kuulub.”

Massidesse jõudmiseni on tema nägemusel krüptorahadel puudujääk kiiruse ja jälgitavuse osas. “Piima ei saa tavalisest poest krüptovaluutade eest ei aasta ega kahe pärast osta. Lähitulevikus on tegu alternatiivse varaklassiga, mis saab ühel hetkel reguleeritud. Olen selles üsna kindel. Küsimus on selles, et mismoodi nad reguleeritakse. Suure tõenäosusega ei keelata neid täielikult ära, mingil moel on nad lubatud.”

Venetsueela valitsuse poolt loodud petro-coini ei saa tema sõnul tõsiselt võtta. See tuleneb sellest, et riiki on pikalt räsinud kodusõda ja riik on sisuliselt välismaailmale isoleeritud. Tema hinnangul ei ole seal käima löödult oodata suuremat rahvusvahelist mõju. “Ainus positiivne mõju on see, et mingis keskkonnas mängitakse mäng justkui läbi. Nähakse, et kas see mingite süsteemidega töötab paremini. Läänemaailm suhtub skeptiliselt kuna see toimub Venetsueelas. Mäng selle üle, et kas asi toimib, võib kesta lõpmatuseni.”

Krüptorahade reguleerimine toimuks globaalselt

Seni kuni krüptovaluutade turuväärtus on mõnisada miljardit, siis kannatatakse see regulaatorite poolt veel välja, aga kui summad lähevad suuremaks, siis nähakse vajadust ka tavainimese kaitsmiseks. “Regulatsioonid tuleksid seadusandlusest, kõige rohkem terrorismi ja rahapesu tõkestamise poole pealt. Kui see toimub, siis leiab see korraga aset USAs ja Euroopas ehk pigem globaalselt.”

Millal hakatakse krüptorahasid reguleerima ei oska Talpsepp öelda, kuid spekuleerib, et kui näiteks USAs jõutakse ühel hetkel jälile terroristlikule organisatsioonile, mis on juba aastaid edukalt krüptovaluutasid kasutanud, siis on üsna pea regulatsioone oodata.

Krüptovaluutad ei sobi investeerimiseks

Kuni tänavu jaanuarini investeerimisfirma Etalon Varahaldus AS juhatusse kuulunud Talpsepp krüptovaluutasid investeerimiseks sobilikuks varaklassiks ei pea. “Pigem on neil spekulatiivne väärtus. Kui ostan Bitcoini, siis ma ei tea, kui palju ta aasta pärast väärt on. Aktsia võib ka aastaga nulli jõuda aga sel on fundamentaalne väärtus, kui ettevõte ühiskonna jaoks mingit vajalikku kaupa või teenust pakub.”

“See, et ma krüptovaluutadel arvestatavat fundamentaalselt väärtust ei näe, ei tähenda, et krüptovaluutat ei võiks võtta kui startupiga sarnast riskiinvesteeringut. Kui ühel hetkel peaksin uskuma, et mõni krüpto jääb ellu, siis võin portfelli laiendamiseks neid osta. Aga igal juhul ei jõua sinna kanti, et paneksin portfellist suure osa krüptodesse. Praegu on tegemist ikkagi selge mulliga krüptovaluutade osas.”

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.