Kõik me teame, et tippsportlaseks saamine tähendab suurt pühendumust ning kõvasti higi ja pisarate valamist. Kuid lisaks füüsilise poole arendamisele mängib aina enam rolli detailidele tähelepanu pööramine, näiteks õige lähteasend, kiired reaktsioonid, platsi nägemine.
Just selles vallas on aina enam kasutama hakatud tehnoloogiat ja selle poolt loodud võimalusi, et sportlastest maksimum välja pigistada.
Treeningriided ja sensorid
Nutikaid rõivad ei ole tehnoloogiamaailmas uudiseks, kuid aina enam kasutavad sportlased neid just treenimiseks. Nii särke kui ka pükse valmistatakse sisseehitatud sensoritega, mis mõõdavad erinevaid kehasignaale ja andmeid nagu liikumine, sammu pikkus, südamelöögid.
Lisaks on võimalik GPS ühendusega andmeid ja liikumist salvestada ilma eraldi seadmeta. See kõik võimaldab koguda sportlaste treeningute kohta väärtuslikku infot ning vastavalt sellele ka muudatusi sisse viia.
Lisaks võib tulevikus näha aina enam ka spetsiifiliste alade nutikaid rõivaid ja kostüüme. Võtame näiteks Samsungi, kes vahetult enne PyeongChangis toimunud olümpiamänge tutvustas spetsiaalselt lühirajauisutajate mõeldud kostüüme.
Seda testiti koostöös Hollandi sportlastega ning selline riietus suudab mõõta keha asendit kurvis ja sirgetel ning puusade kaugust jääst. Treenerid saavad selliseid andmeid jälgida reaalajas ning kui sportlane pole piisavalt kaldu annab vorm sellest ka värinaga märku. Taolisi kostüüme veel võistlustel kasutada pole lubatud, kuid tulevikus võivad need muutuda tavapärasteks.
Ka uute materjalide väljatöötamine lükkab sportlaste piire aina kaugemale. Palju on tehtud katsetusi erinevat sorti kehale piserdatavate “särkidega”. See sisuliselt tähendab värvipurki, millest pihustatud sisu tekitab kehale kaitsekihi ja näeb välja justkui särk.
Seda tüüpi katsetusi on tehtud rattaspordis, et hoida kaalu võimalikult madalal, samas võimaldades sõitjale kaitset kukkumise eest ja sademete vastu.
Virtuaalreaalsus on uus trennisaal
Virtuaalreaalsus on kogumas lisaks muudele valdkondadele populaarsust ka spordis. Mõnede alade puhul on see juba tõestanud ennast väärtusliku treeningvahendiga, näiteks meil vähetuntud Ameerika jalgpallis. Seal kasutavad mitmed tippvõistkonnad seda kontaktivabaks treeninguks, vähendades niiviisi sportlaste vigastuste riske. Samuti on sellest palju abi erinevate mänguelementide harjutamiseks ilma vajaduseta viibida mänguväljakul.
Tulevikus nähakse lisaks treeningutele virtuaalreaalsuse kasu ka palliplatsil. Pole välistatud, et mängijad hakkavad kandma kiivreid, mille visiiril kuvatakse neile infot palli liikumiskiiruse, järelejäänud mänguaja ja muu mängu puudutava info kohta.
Virtuaalreaalsuse kasutuselevõtt on aga hägustanud piire profisportlaste ja tavaliste mängurite vahel, kes ennast esimestega sarnasesse olukorda saavad panna ja omavahel mõõtu võtta. Selliste võistluste korraldamine on muutunud väga populaarseks ning näitab aina kasvavat trendi. Tulevikus ei pruugi me medaleid kaela panna mitte ainult meistritele päris spordis vaid ka sama ala sportlastele virtuaalreaalsuses.
Nutikad treeningvahendid
Nii nagu sensoreid kasutatakse riietes, saab neid integreerida ka spordivahenditesse. Adidas on loonud jalgpallid, mis koguvad erinevaid andmeid selle järgi, kui tugevalt palli on löödud, kui kiiresti see keerleb ja kuidas seda lüüakse. Need andmed salvestatakse ning selle järgi on võimalik jalgpallurite treeninguid tõhustada. Samamoodi on targaks muudetud ka paljud muud treeningvahendid, mis suudavad olulisi parameetreid salvestada ja oma kasutajale nende järgi tagasisidet anda. Nii saavad oma treeningute kohta tagasidet nutikatelt vahenditelt tennise mängijad, golfimängijad ja korvpallurid. Tehnoloogia areneb selles vallas kiirelt ja nii näeb uusi nutikaid vahendeid aina enam.
