“Turunduse puhul köidab üliõpilasi selle valdkonna loominguline vabadus ja inimestevahelisele suhtlusele orienteeritus. Rahanduse valivad need, kes näevad oma tulevikku seotuna pangandusega, investeerimisega, ettevõtte majandusnäitajate analüüsiga,” tutvustab Küttim õppekava.

Kogu õppekava puhul on prominentne sõna rahvusvaheline. Põhjenduseks on see, et avatud innovatsiooni tingimustes ei piisa ettevõttel tihti ainult iseenda sisemistest ressurssidest, vaid tuleb koostööd teha paljude erinevate partneritega, kelleks võivad olla ühtaegu nii kliendid, tarnijad kui ka riigistruktuurid. Sageli ulatub kogu kommunikatsioon ja majandamine ka üle riigipiiride.

Rahvusvaheline koostöö on tähtis, sest see aitab ettevõtetel kujuneda konkurentsivõimelisemaks ning käia kaasas teaduse ja tehnoloogia arenguga. Küttimi sõnul pääsevad ettevõtted rahvusvahelise koostöö kaudu ligi välistele teadmusallikatele ning seetõttu väheneb ka kapseldumise risk. Lisaks leiavad ettevõtted seeläbi uusi arenguteid või laiendavad oma võrgustikku.

Laiaulatuslik võimaluste valik on kindel

Õppetöö rahvusvahelise ärikorralduse õppekaval toimub inglise keeles. Lõviosa selle valinud üliõpilastest on pärit väljastpoolt Eestit – praegu on kogu kava peale esindatud 26 rahvust.

“Õppimine rahvusvahelises keskkonnas ja ingliskeelsel õppekaval annab hea inglise keele praktika, eriti kui üliõpilasel on plaan minna välismaale edasi õppima, tööle või siis üldse rahvusvahelises ettevõttes töötada,” lisab Küttim. Kaasõpilastest tekib ka laiaulatuslik rahvusvaheliste kontaktide võrgustik, mis võib hilisemas tööelus või enda ettevõtte loomisel väga kasuks tulla.

Rahvusvahelise ärikorralduse õppekava avab maailmas tõepoolest uksi, nii õppimise ajal kui ka pärast seda. Näiteks töötab Malaisiast pärit teise kursuse tudeng Ganenthra Ravindran õpingutega paralleelselt Norra tervisetehnoloogia start-up’is Entirebody.

Vilistlastest võib välja tuua Oliver Kikkase, kes töötab ettevõttes ABB seenior finantsspetsialistina, või Helena Meieri, kes on konsultant firmas Ernst & Young ning kes on samuti töötanud ABBs.

Võiks ju arvata, et eestlastele omane ettevõtlustuhin inspireerib omaenda firmat asutama juba kesk õpinguid, ent Küttimi sõnul see üllataval kombel nii tingimata pole.

Muidugi, seda informatsiooni on raske statistiliselt korjata, aga senised uuringud on näidanud, et oma ettevõtte luuakse mitte kohe või pärast ülikooli, vaid keskmiselt 5 aastat pärast õpingute lõppu. Enamik lõpetajatest õpib aga näiteks Skandinaavias edasi ja teeb samal ajal palgatööd.