Ülikoolidel on ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega tegelemisel oluline roll. Õppe- ja teadustöö ning kogukonna kaasamine panustavad pikaajaliste keskkonnamõjude ja ühiskondlike muutuste tekkesse. Oma haldustegevustes ning õppe- ja teadustöös parimate praktikate demonstreerimisel ja rakendamisel on ülikoolidel ühiskonnale mitmekordne mõju.

Teaduskirjanduses on välja toodud kolm peamist tõuketegurit kestlikkuse printsiipide lõimimisel ülikooli haldus- ning õppe- ja teadustöösse. Need on rahvusvahelistest ja siseriiklikest direktiividest tulenevad nõuded; eetiline kohustus tegeleda ülemaailmsete probleemidega ning töötajate ja üliõpilaste surve panustada kestlikku mõtteviisi ning rakendada oma teadmisi rahvusvahelise ja riikliku poliitika arendamise hüvanguks.

Hulk ülikoole maailmas on arengustrateegiates välja töötatud mõõdikute ja tegevustega Tallinna Tehnikaülikoolile eeskujuks. Positiivseid näiteid võib tuua meie lähedalt Rootsist, Norrast ja Soomest.

Näiteks Lappeenranta-Lahti Tehnikaülikool (LUT) on oma tegevustes pühendunud ÜRO säästva arengu eesmärkidele ning ülikooli eesmärk on saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2024. Analüüsides nii LUT-i kui teiste ülikoolide jätkusuutlikkuse arenguprogramme ja tegevuskavu, keskenduvad need neljale peamisele mõjukategooriale: jätkusuutlikkus teadusuuringutes, jätkusuutlikkus õppetöös, jätkusuutlikud ülikoolilinnakud ning ühiskondlik interaktsioon ja koostöö.

Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2021–2025 üheks võtme-eesmärgiks on samuti olla jätkusuutlik ja kaasav ülikool. Arengukava võtmeindikaatorite seas on fookuses kestliku tuleviku ja kliimanutika ülikooli strateegia väljaarendamine ning ülikool on võtnud eesmärgiks olla aastaks 2035 kliimaneutraalne.

Rektori käskkirjaga on TalTechis 3. veebruaril 2022 moodustatud Kliimanutika tuleviku keskus, mille esimeseks suureks eesmärgiks on süsinikuheitmete metoodika ja mõõdikute koostamine. Keskuse tegevussuunad hõlmavad jätkusuutlikkuse strateegia koostamise, kampuse avaliku ruumi ja hoonete ning liikuvuse, ringmajanduse ja elurikkuse kavade loomise ja arenguprojekte.

Olulisel kohal, sarnaselt teiste jätkusuutlikkust edendavate ülikoolidega, on ka säästva arengu, ringmajanduse ja kliimaneutraalsuse alaste algatuste lõimimine ülikooli õppesse ja teadustöösse.

Jätkusuutlikkuse lõimimine õppetöösse 

TalTech on juba panustanud ringmajanduse lõimimisse õppe­töösse: tänavu kevadest on üliõpilastel võimalik osa saada üleülikoolilisest interdistsiplinaarsest ainest “Sissejuhatus ringmajandusse”. Lisaks korraldasid sel õppeaastal ülikooli töötajad näiteks ringmajanduse kursust Paide gümnasistidele.

2022. aasta jaanuarist rakendus Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna all ka uus magistriõppeprogramm “Rohelised energiatehnoloogiad”, mis keskendub päikese-, tuule- ja vesinikutehnoloogiate tutvustamisele. See õppekava on esimene rohepöördesse otseselt panustav kava.

Virumaa kolledžisse on kavas luua jätkusuutliku tööstuse ning jätkusuutliku keemiatehnoloogia õppekavad.

Majandusteaduskonna, eetika, vastutuse ja jätkusuutlikkuse töörühma eestvedamisel on vastavad teemad juurutatud õppeainete kursuseprogrammide põhjadele, et leida võimalikud seosed ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja õpetatava vahel. Samuti suunatakse üliõpilasi vastavaid seoseid looma praktikaaruannetes. Õppejõude julgustatakse pakkuma kestlikkusega seotud lõputööde teemasid.

Hooned, energia ja liikuvus

Tallinna Tehnikaülikooli süsinikujalajäljest suurimad osad on seotud hoonete ja liikuvusega. Ülikooli füüsilise ruumi ülalpidamine ja uuendamine on ressursikulukas, aga ressursid, nagu me teame, on piiratud.

TalTechis on õpitud üsna kenasti hindama ja planeerima tegevusi energiakasutusest tekkiva jalajälje vähendamiseks, kuid laiemalt puudub veel ühtne arusaam hoonete elukaare süsinikjalajälje hindamise metoodikast ja hea praktika selles vallas (Riigikantselei rohepoliitika ekspertrühma raport, aprill 2022).

Tehnikaülikooli hooned on rajatud monofunktsionaalsena ja efektiivset ruumikasutust on väga keeruline saavutada, kuna ligi 30% kogu pindalast on koridorid, tehnilised ruumid ja muu seesugune otseselt põhiprotsessi ehk õppetööga mitteseostuv maht. Tulenevalt erinevate hoonete arhitektuurist ja põhiprotsessidest on ruumide suhteline hulk nii töötaja kui tudengi jaoks väga varieeruv.

Näiteks Eesti Mereakadeemia peahoone on arhitektuurselt avarate koridoridega ja suurte üldaladega ning ei olegi kavandatud ülikooli õppehooneks.

Energiakasutusest tekkiva jalajälje vähendamiseks oleme tegelenud lisaks ülikooli ruumide energiatõhusamale kasutusele ka hoonete endi energiatõhususega, sh kohapealse ja välise taastuvenergia osakaalu suurendamisega meie energiabilansis.

Näiteks on hoo sisse saanud vabade katuste ja lõunapoolsete fassaadide katmine päikesepaneelidega, kokkulepe on sõlmitud Eesti Geoloogiateenistusega maapõueenergia katsejaama loomiseks ja kasutuselevõtmiseks Mustamäe ülikoolilinnakus.

Energiasäästu ja süsinikjalajälje vähendamisega koos uuritakse paremaid siseruumi kasutuse mustreid, mis on seotud nii COVID-i järgse kasutuse kui ka kasutusotstarbe muutuse ja renoveerimisega. Ruumide ehituse ja renoveerimise otsustele annab kaalu nii jalajälje vähendamine kui ka sisekliima parandamine ja tootlikkuse tõus ehk kasutajasõbralikum ja suuremas kasutuses olev ruum.

Ülikooli linnak on justkui “elav labor”, kus saab arendada ja katsetada uudseid lahendusi majanduse elavdamiseks ning samal ajal keskkonnamõjude vähendamiseks. Näiteks ehitavad tudengid sügisel ehitusmaterjalide labori Circular Valley projekti raames kampusesse taaskasutatud ehitusmaterjalidest ühise õpperuumi.

Investeeringuid tehes tuleb arvestada kinnisvara elukaart

Investeerimisotsust tehes peab ülikool olema veelgi kliimanutikam ja võtma arvesse kogu kinnisvara elukaart.

Elukaarepõhine mõtlemine ja süsinikjalajälje terviklik hindamine on seotud hangete ja targa tellija kontseptsiooniga, kus hoonete puhul arvestatakse nende tegelikku kogumõju elukaare jooksul ehk kasutatud ehitusmaterjalide CO₂ mahukust, samuti hoonete asukohast tulenevat transpordivajadust ja ligipääsetavust, millel võib olla märkimisväärne jälg hoone tegelikule keskkonnamõjule.

Sarnane printsiip kehtib hangete puhul laiemalt, näiteks kontoritarvikud, toitlustus jms, kus teadlik tellija soodustab juba hanke ülesehitusel väiksemat jalajälge. Keskkonnateadlik tellija teab ringmajandusest ja tootedisainist – st toorainest, tootmis- ja logistikaprotsessist. Tallinna Tehnikaülikool on keskkonnateadlik tellija.

Asjade ja inimeste ühest kohast teise liikumine ongi teine suur jalajälje osa. Liikuvus on seotud ruumiloomega ning ka selles osas on TalTech mõtlemas väljaspool raame. Oleme ideekonkursiga otsimas arhitektuurset ruumilahendust Tehnikaülikooli ja Tehnopoli linnaku ühendamiseks promenaadiga.

Selle kasusaajate ring on laiem – rajatava tehnikakallakuga riigigümnaasiumi õpilased pääsevad mööda promenaadi ülikooli spordi- ja õppetaristuni, tutvudes ühtlasi nende jaoks loogiliseks õpingute jätkuks kujuneva ülikoolilinnakuga, ning ümberkaudsete elupiirkondade inimestel tekib võimalus jalutades tervislikult aega veeta, liikudes mööda valgustatud, innovatiivset, arhitektuursete väikevormidega rikastatud liikumisteed ning tarbides ümbritseva ruumi teenuseid.

Liikuvuse jalajälje vähendamisega seotud eesmärk on motiveerida töötajaid ja tudengeid loobuma isiklikust sõidukist ja kasutama ühistransporti, kergliiklusvahendeid, rendi- ja jagamismajanduse võimalusi. Selleks on ülikool täiendamas linnaku elektritõukerataste, -rataste ja -autode laadimistaristut, samuti rattakasutust toetavat infrastruktuuri ehk rattahoidlaid ja pesemisruume. Ülikoolipere kergliiklustaristu arendamisel tehakse koostööd Tallinna linnaga.

Kiired võidud

Kliimanutika tuleviku keskus panustab jooksvalt roheteemadega seotud üritustesse ning lahenduste leidmisele ülikoolilinnakus. Juba kolmandat korda toimus aprillis 2022 majandusteaduskonna üliõpilaste eestvedamisel jätkusuutlikkuse nädal, mil leidsid aset mitmed kestlikkust, vastutust ning eetikat puudutavad loengud, vestlusringid, väljakutsed ja muud üritused, millega pöörati ülikoolipere ja avalikkuse tähelepanu ületarbimisele, tervisele (liikumisele, toitumisele, unele) ja ebavõrdsele kohtlemisele.

Kiirete võitudena on Mustamäe linnaku õppehoonetesse lisandunud veepudeli täitmiseks mõeldud automaadid ning juurde on tulnud klaasjäätmetele mõeldud prügikastid. Aprillikuus sai teisipäeviti raamatukogu sööklas tavapärasest suuremat valikut taimetoitu, sealhulgas täistaimseid roogasid.

Kliimanutika ülikooli eesmärgi realiseerimisse panustab kas otseselt või kaudselt kogu ülikoolipere. Oma teadlaste ja tudengite kaasamine tugistruktuuri töösse on väga olulisel kohal saavutamaks teaduspõhine ja läbimõeldud tulemus.

TalTech väärtustab organisatsioonikultuuris koostööd, kaasamist, üksteise toetamist, mistõttu on juba toimunud ja toimuvad ka edaspidi seminarid, arutelud ja mõttetalgud, mis võimaldavad ülikooliperel teemas kaasa rääkida ja oma ideid laiemalt jagada.