Austraalia teadlased on avastanud odavama ja tõhusama elektrokatalüsaatori, millega veest rohelist vesinikku valmistada ja mis võib lõpuks viia suuremahulise puhta energia tootmiseni, kirjutab TheEngineer.co.uk.

Teadlased kasutasid väärismetallkatalüsaatoreid, nagu plaatina, et kiirendada reaktsiooni vee vesinikuks ja hapnikuks lõhkumisel. Nüüd on Perthi Curtini ülikoolis tehtud uuringud kinnitanud, et nikli ja koobalti lisamine odavamatele, varem ebaefektiivsetele katalüsaatoritele, suurendab nende jõudlust ja see vähendab vee jagamiseks vajalikku energiat ning suurendab vesiniku kogust.

Vesinik mõjutab transporti kõige rohkem

Curtini molekulaar- ja bioteaduste ülikooli juhtivteadur dr Guohua Jia ütles oma avalduses, et sellel avastusel võib olla kaugeleulatuv mõju säästvale rohelise kütuse tootmisele.

“Meie uurimuses nägime, et võttes kahemõõtmelisi raua-väävli nanokristalle (mis tavaliselt ei tööta katalüsaatorina elektrienergiaga juhitavas reaktsioonis, mis teeb veest vesiniku) ja lisades väikestes kogustes nikli- ja koobaltioone, muudab see halvasti toimiva raud-väävli täiesti elujõuliseks ning tõhusaks katalüsaatoriks, “ütles dr Jia.

“Nende rikkalikumate materjalide kasutamine on odavam ja tõhusam kui praegune võrdlusalus, ruteeniumoksiid, mida saadakse ruteeniumielemendist ja on kallis.

“Meie avastused mitte ainult ei laienda olemasolevate osakeste kombinatsioonide paletti, vaid tutvustavad ka uut tõhusat katalüsaatorit, mis võib olla kasulik muudeski rakendustes.

“See avab täiesti uued võimalused energiasektori tulevasteks teadusuuringuteks, seades Austraalia taastuv- ja puhta energia teadusuuringute ja rakenduste esirinda,” ütles Dr Jia ja lisas, et järgmised sammud on laiendada ning testida protsessi laiemalt, et katsetada selle kaubanduslikku jätkusuutlikkust.

“Taastuvatest energiaallikatest toodetakse riiklikul energiaturul vaid 21 % kogu energiast. See näitab selgelt, et Austraalial tuleb teha rohkem jõupingutusi, et fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna,” ütles dr Jia. Tema sõnul on selline muutus võimalik ainult siis, kui teadussektori teadmised kantakse reaalsetes lahendustes ja rakendustes energiasektorisse.