Kuulmishäire levinuim põhjus on kuulmisnärvi kahjustus, mille ravi on seni närvile ligipääsu puudumise tõttu võimatu olnud. Nüüd suutsid teadlased selle ligipääsu leida, mis avab ka võimalused uute ravimeetodite tekkeks.
Erinevatel põhjustel tekkida võiv püsiv kuulmisnärvi kahjustus on üks sagedasemaid kuulmiskahjustuse põhjuseid. Kuna ligipääs inimese sisekõrvas asuvale keerukale närvivõrgustikule on seni puudunud, on selle kahjustumisest tingitud kuulmiskahjustus olnud ravimatu.
Kuid Suurbritannia, Rootsi ja Kanada teadlased suutsid Nottinghami ülikooli juhitud ning Suurbritannia Riikliku Terviseuuringute Instituudi (NIHR) rahastatud uurimuses ligipääsu lõpuks leida.
See sai võimalikuks tänu osakeste kiirendi (seade, mida nimetatakse sünkrotroniks) abil inimese sisekõrvast loodud 3D kujutisele. Inimese kuulmisnärv paikneb nimelt kolju sügavuses asuvas sisekõrvas: seda kaitseb kõige kõvem luu inimese kehas. Samuti on keerukas sealne närvide ja veresoonte võrgustik. Ligipääsu puudumine ongi olnud peamine põhjus, miks kuulmisnärvi ravi on olnud võimatu.
Tänu sünkrotroni abil tehtud piltidele suutsid teadlased luua arvutis täpsed kujutised sisekõrva ehitusest ning üksikasjalikult selgeks teha inimese sisekõrva närvide ja veresoonte paigutuse. Tänu sellele leiti esimest korda ohutu ligipääs ka kuulmisnärvile.
Teadusajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringu tulemuste põhjal saab edaspidi välja töötada uudseid meditsiinilisi ravimeetodeid, mis võivad taastada kuulmise jaoks üliolulisi närvistruktuure, mis on paljudel kuulmislangusega inimestel kahjustunud.
“Sisekõrvale ligipääsu puudumine on kuulmisnärvi kahjustumisest tingitud kuulmiskahjustuste ravi seni takistanud,” ütles Nottinghami ülikooli haigla NHS sihtasutuse otoloog Gerard O’Donoghue. Nüüdse uuringu tulemused annavad aga võimaluse tuleviku ravimeetodite väljatöötamiseks.
Seni veel ravi püsiva püsiva kuulmiskahjustusega patsientidele puudub. Samal ajal arendab Rinri Therapeutics, üks uuringu rahastajatest, tehnoloogiat, kuidas sisekõrvas paiknevate närvide taastamise abil taastada ka kuulmist. Ettevõtte tegevjuhi doktor Simon Chandleri sõnul annavad nüüdse uuringu tulemused võimaluse hakata uusi ravimeetodeid katsetama juba patsientide peal.
Ettevõtte arendatavat kuulmisnärvi taastamise tehnoloogiat on seni katsetatud imetajate peal. Inimkatsetused on olnud seni takistatud just piiratud anatoomiliste teadmiste ja närvile ligipääsu puudumise tõttu. See takistus on nüüd aga kõrvaldatud.
