Teadus ja tulevik

Vaja on uute oskustega inimesi: millist abi võivad IKT-inimesed ka väikses firmas pakkuda?

Rubriiki toetab

Tule linnakupeole!
13. september 2019
Uuri lähemalt!

Olukorras, kus paljudel ettevõtetel on töökäsi üha raskem leida, vaatavad juhid aina sagedamini digitehnoloogiate poole. Millist abi võib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) automatiseerimise või infohalduse puhul pakkuda?

Isegi kui varem pole sellega kokku puututud, siis üha enamates ettevõtetes, nii suurtes kui väikestes, esitatakse nüüd neid küsimusi. Väikestes firmades sellealase majasisese kompetentsi puudumise tõttu – vähestel on oma IT-spetsialist palgal; suuremates organisatsioonides ülesande keerukuse tõttu – süsteemid on keerulised, sõltuvusi palju ja muudatuste tegemise hind on kõrge mitte ainult raha poolest. Nende muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks on vaja uute oskustega inimesi.

Tark tellija on majanduse arenguks hädavajalik

Paljude ametite töö olemus ja sisu muutuvad. Oxfordi ülikooli teadlaste 2013. aastal ilmunud ja enamusele töökohtadest kadu ennustamisega palju laineid löönud uuringut on mitmed hilisemad analüüsid täpsustanud ja selgitanud. Nii näiteks nendib rahvusvaheline konsultatsioonifirma McKinsey oma tulevikutöö raportis „A Future That Works“ (2017), et ehkki ligi pooled tegevused, mille eest globaalses majanduses makstakse palgatöötajatele iga aasta kokku umbes 16 triljonit dollarit, on automatiseeritavad, siis vaid alla 5% töökohtadest on täielikult automatiseeritavad (ehk kaovad).

Valdav enamus (60%) töökohti sisaldab tegevusi, mis automatiseeritakse vähemalt kolmandiku ulatuses. Seega märksa enam on ameteid, mis muutuvad, kui neid, mis kaovad.

Kutsekoda on Eestis viimase kolme aasta jooksul teinud 14 valdkondlikku siinse majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajaduste ehk OSKA uuringut. Peaaegu kõigis neis rõhutatakse vajadust juhtide ja spetsialistide (nn „targa tellija“) järele, kes tunnevad hästi oma valdkonna IKT-lahendusi ja oskavad erialaspetsiifilisi IKT-lahendusi oma ettevõttes rakendada.

Spetsialistikoolituse eest hoolt kandvatesse õppekavadesse on valdkondlike IKT-oskuste õpetamine vaikselt aga järjekindlalt laienemas. Ent nendest oskustest pole kasu seni, kuni ettevõtte juht pole strateegilisel tasemel otsustanud digitehnoloogiaid oma äris kasutama hakata. Mõistetavalt ei pruugi sellised otsused ainult teadlikkuse taga kinni olla – isegi oma valdkonnas digitehnoloogiatega hästi kursis olev juht ei pruugi neid kasutama tõtata, kui need ei tundu majanduslikult end ära tasuvat.

Erasektor ei kasuta piisavalt IKT-lahendusi

Olgu põhjuseks vähene teadlikkus või kaalutletud otsus, siis seda olukorda on tegelikult pikka aega peegeldanud ka mitmed rahvusvahelised IKT-alased uuringud. Nendes kergitavad Eesti positsiooni avaliku sektori innovatiivsed lahendused, ent seda kisub allapoole IKT rakendamine erasektoris.

Näiteks Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) globaalse IT raporti (Global Information Tehnology Report) viimases 2016. aasta väljaandes on Eesti üldine koht 22, samas kui alamindeksites on avaliku sektori IKT kasutus sellest keskmisest oluliselt kõrgemal 8. kohal. Erasektori oma on märksa madalamal 28. kohal, mille ühe komponendina IKT rakendamine firmades lausa 31. kohal.

Seda fenomeni tõendab ka kohapealne statistika: ligi 2/3 IKT kutsealadel hõivatutest (loe: IT spetsialistidest) töötab IKT-sektoris, ülejäänud teistes majandussektorites. Euroopas on see suhe pigem vastupidine (IKT-sektoris 42% ja teistes sektorites 58%). See näitab ühest küljest Eesti IKT-sektori olulisust meie majanduses, teisalt annab tunnistust IKT rakendamise vajakajäämistest teistes majandussektorites.

Peamine kasu digitehnoloogiatest ei tõuse IT sektorist, vaid kõigist ülejäänutest, kus infotehnoloogiaid rakendatakse. Sel põhjusel on oluline digitehnoloogiate oskuslik kasutuselevõtmine IKT sektorist väljapool.

IKT spetsialistide arvu kasv nendes sektorites sõltub otseselt seal tegutsevate juhtide otsustest ehk nende teadlikkusest, kompetentsidest ja silmaringist digiteemades. Juhte ajendavad digilahendustele üha enam mõtlema lisaks kasvavale (sh piirtagusele) konkurentsile ka suurenev tööturu surve. Prognoosid lähikümnendiks ei näita aga vähenevate töökäte arvu osas leevenemise märke. Kuidas nendeks muutusteks siis valmis olla?

Kuidas algatada digimuutuseid ettevõttes?

Just sel eesmärgil avati Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) 2018. aastal uus üheaastane magistriõppekava mitte-IT-sektori ettevõtete juhtidele ja juhtivtöötajatele, kes vajad oma firma töö korraldamisel ning kavandamisel paremat arusaamist digitehnoloogiate kasutamise võimalustest ning riskidest.

Õppekava läbinud ettevõtte juht on paremini valmis ohjama ja suunama digitehnoloogiatest ajendatud muutuseid oma ettevõttes. Samuti on oluline mõista, millised globaalsed (nii digitaalsed kui muud) trendid mõjutavad ettevõtteid pikemas ajaperspektiivis ja milliseid otsuseid peab täna tegema, et nendeks valmis olla. Lisaks saab ülevaate peamistest tehnoloogiatest, mis muudavad vanu ärimudeleid ja sünnitavad uusi.

Aasta jooksul räägitakse lihtsas keeles tehnoloogiatrendidest ja digitehnoloogiatest, põimides neid erinevate juhtimis- ning majandusteemadega. Klassikalises mõttes magistritöö puudub, kolmandiku magistrieksamist katab stuudiumi läbiv projektitöö. Selle käigus seob magistrant iga aine sisu individuaalselt oma ettevõtte või tegevusvaldkonna teemadega ja alles seejärel sooritab magistrieksami. „

Digimuutused ettevõttes“ õppekavale võetakse tänavu vastu kuni 60 uut magistranti. Erialale kandideerimise eeltingimuseks on magistrikraadi olemasolu, sellele vastav kvalifikatsioon või kõrgharidus mahuga vähemalt 240 EAPd. Avalduse saab esitada juba täna läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS.

Selle õppekava tulemusel on Eesti varsti sama edukas digilahenduste kasutaja erasektoris nagu tuntust toonud e-riik avalikus sektoris.

Hea teada:

  • Õppetase: magistriõpe
  • Õppe kestus: 1 aasta
  • Õppevorm: teooria online, kontakttunnid (üle)nädalati õhtuti
  • Õppekava maht: 60 EAP
  • Vaata lähemalt siit: taltech.ee/digimuutused-ettevottes

Artikli autor on Kristjan Rebane, TalTechi IT-teaduskonna programmijuht.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.