Olgu tegu kliimasoojenemise pidurdamise, fossiilkütuste kallinemise ja otsalõppemise või kättesaadavuse halvenemisega, nüüdseks on ilmselt igaühele selgeks saanud, et elektrienergia tootmises tuleb leida uusi jätkusuutlikumaid lahendusi. See on päris suur samm, kui võrrelda kümnekonna aasta taguse ajaga, kus põlevkivile ulatuslikumate alternatiivsete energiaallikate leidmine ei tundunud üldse mõeldav.
Kui päikese- ja tuuleenergia on ilmselt tuntuimad roheelektriallikad, siis veidi vähemtuntud on merelainete kasutamine energia tootmiseks. Ometi on tegemist ressursiga, mida saab kasutada ka siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu.
Tegelikult on see idee iseenesest juba üsna vana ja niimoodi hakati katsetama elektritootmist juba vähemalt 130 aasta eest. Maailma esimene kommertslaineeletrigeneraator pandi püsti millenniumivahetuse paiku Šotimaal ja esimene mitme generaatoriga elektrijaam rajati 2008. aastal Portugalis.
Kuidas laineenergiageneraator töötab?
Laineenergia tuleneb tegelikult tuulest, mis mere lainetama paneb. Süsteeme, kuidas laineenergiageneraator töötab, on terve rida. On selliseid, mis hulbivad veepinnal ja selliseid, mis õõtsuvad edasi tagasi merepõhjas. Generaatori üldpõhimõtteks ongi see, et üks tema osa hulbib või õõtsub vabalt vees, teda kinni hoidev osa aga hõõrub iga õõtsumise tagajärjel elektrit.
On ka selline lahendus, kus otseselt seade vett ei puudugi ja turbiini paneb tööle hoopis rõhu vaheldumine. Seda näed alljärgnevast videost.
Eraldi on olemas la tõusu ja mõõna ära kasutavad generaatorid, kuid neid ei saa Läänemeres kasutada, sest maailmamerest eraldatuse tõttu ei avalda siinkandis tõus ja mõõn merepinna tasemele erilist mõju. Omaette teema on ookeanihoovuste abil elektritootmine.
Vajab veel arendamist
Võrreldes päikesepatareide ja tuulegeneraatoritega on laineenergiageneraatorid vähem tähelepanu saanud ja nende tehnoloogilised lahendused vajavad veel arendamist, eriti mis puudutab ookeanitega võrreldes väikest ja madalat Läänemerd. Erinevalt suuri investeeringuid tundnud tuule- ja päikseenergia tootmisest pole laineenergia kasutamise uuringud samasuguseid sunnasid kasutada saanud. Väidetavalt on selle arendamine tuuleenergiast 20 aastat maas. Praegune energiakriis annab siiski ilmselt selle arengule hoogu juurde. See viib aegamööda ka laineenergia hinna alla, nagu see on juhtunud tuuleenergiaga.
Laineenergia arendamisse on andnud oma panuse ka Tallinna Tehnikaülikool teadlased, et seda Läänemere tingimustele vastavaks tuunida.
Kuna lainetest energiat tootvad seadmed on palju paindlikumad ja mobiilsemad, kui tuulegeneraatorid, sobikski need erinevalt suurtest kohmakatest tuulegeneraatoritest ka näiteks väiksemate energiaprojektide jaoks.
Probleemiks on aga see, et meres, eriti ookeanites, on tingimused väga karmid. Esiteks söövitab soolane vesi metalli, samuti katavad mingi hetk mereelukad seadmete pinna. Ka hooldustööd on tihti väga keerulised ja kallid.
Nagu igasugune inimtegevus, on ka laineenergiageneraatoritel teatud mõjud keskkonnale. Eriti tuuakse välja elektromagnetvälja mõju, samuti müra, mida need vee all tekitavad. Ka generaatorid ise võivad mereelukate elu häirida, neid ohtlikult ligi meelitada või vastupidi, peletada. Samuti võib laineenergiageneraator teatavat ebasoodsat mõju avaldada taimestikule ja veekvaliteedile. Siiski on need ohud tuulegeneraatoritega võrreldes märksa väiksemad.
