Teadus ja tulevik

Vesijahutusega kiirendus ning tühi juhikabiin – raudteede tulevik on vaikne, ökonoomne ja ülikiire

Hiina "Harmony" kiirrongid. Foto: Reuters

Rubriiki toetab

TalTechi virtuaaltuurile?

Alusta siit!

Eesti sai endale hiljuti uued rongid, milledes on väga mugav sõita. Vanade rongidega võrreldes on uued raudteeruunad justkui hüpe tulevikku, kuid heidame hetkeks pilgu laia maailma, mida võib peagi näha neis rongides, kus sõit ei kesta mitte neli tundi vaid 24?

Isejuhtivad rongid toovad juhi reisijate sekka

Me räägime palju isejuhtivatest autodest, kuid miks mitte panna rongi juhtima arvuti? Selgub, et kuus protsenti maailma rongiliiklusest on mingil määral autonoomne. Näiteks kasutab Washingtoni punane metrooliin autonoomselt liikuvaid ronge. See ei tähenda, et rongi kabiinis kedagi ei viibi – inimoperaatori ülesandeks on avada ning sulgeda uksi ja kontrollida teisi rongi funktsioone, muidugi kontrollida ka sõitmise eest vastutavat arvutit.

Eksisteerib nelja tüüpi autonoomseid ronge:

  1. Rongil on osad funktsioonid automatiseeritud, kuid neid juhitakse käsitsi.
  2. Rong on suuteline ise end juhtima, kuid rongi juhi ülesanne on avada ja sulgeda uksi, rongi käivitada jne.
  3. Rong juhib end pea täielikult ise, vaid reisijate salongis on töötaja, kes vastutab uste avamise eest.
  4. Täielikult automaatsed rongid, kus inimese sekkumist otseselt vaja ei ole.

Täielikult automaatseid ronge, kus inimese sekkumist reaalselt vaja ei lähe on täna väga vähe. Esimesed katsetused selles vallas tehti New Yorki metroos 60-ndate hakul ning on täna jõudnud olukorda, kus kuus protsenti maailma rongiliiklusest on ühel või teisel moel automatiseeritud.

Enamikel liinidel on rongis ka mõni tehniline töötaja, kes on valmis juhtimist tehnilise tõrke korral üle võtma. Kuid säärased rongid on peamiselt kasutusel linnades ja metroodes, mitte pikkadel, linnade või riikide vahelistel raudteedel.

Üheks probleemiks on sadade kilomeetrite viisi raudteed, mille olukorda on vaja pidevalt kontrollida selleks, et teada, kas raudtee on terve ning ega sel mõnda ohtlikku takistust ei ole. Osades kohtades kasutatakse sääraseks lahenduseks kaameraid, mis on ühendatud süsteemiga, mis tunneb ära mõne ohtliku objekti raudteel ning peatab läheneva rongi automaatselt.

Rongid vaiksemaks, kiiremaks ja mugavamaks

Kuid isejuhtimine ei ole ainus, mida tulevikus raudteel näha võib. EFSET on kuulrong, mida toodetakse Jaapanis ja mis on loodud spetsiaalselt suurtel kiirustel vahemaa läbimiseks. Rongi konstrueerimisel on arvestatud helitugevusega salongis – rongi nina on kujundatud selliseks, et see tekitaks võimalikult väikese tuuletakistuse tunnelis, mis omakorda vähendaks müra. Rongi veermik on müra vähendamise eesmärgil pehmendatud ning selle vagun on kujundatud spetsiaalselt selleks, et rongi kohal jooksev vooluvõtu liin vähem müra tekitaks.

Alstom AGV, veel üks uuendusmeelne rongitüüp on sõiduk, mis lisaks efektiivsusele ja kiirusele mõtleb ka ökonoomsusele. Rongil on spetsiaalselt energiasäästlik elektrisüsteem, vesijahutusega kiirendussüsteem ning regenereeriv pidurdus, mis rongi pidurdamisel elektrienergiat juurde toodab. Need funktsioonid lubavad rongil jõuda kiiruseni kuni 360 kilomeetrini tunnis, säästes 15% rohkem energiat kui analoogsed rongid.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.