Mõned aastad tagasi jõudis meediasse FBI ja Apple’i vaidlus selle üle, kas telefonitootja peaks võimaldama võimudele ligipääsu kuritegudes süüdistatavate inimeste seadmetesse. Ühe San Bernadino tulistaja iPhone oli seadistatud sedasi, et peale kümmet ebaõnnestunud PIN-koodi katset kustutab telefon automaatselt kõik sinna salvestatud andmed. Kui ka sinu telefoni on võimalik sedasi seadistada, võib see mistahes sissemurdja jaoks telefoni pääsemise hulga keerulisemaks muuta.
Erinevalt sõrmejälgedest on võimalik PIN-koode ka muuta. Kui inimese sõrmejäljest suudetakse ühel või teisel moel koopia teha, on tema telefon samahästi kui pidevalt lahti. Koode on aga võimalik pidevalt muuta, vähendades seeläbi võimalust, et keegi selle minevikus tmeelde jättis ja seeläbi telefoni pääseb.
Muidugi on PIN-koodidel ka selged puudujäägid. Ilma ühegi teise turvameetmeta on PIN-koodi murdmine suhteliselt tülikas, aga ainult aega nõudev tegevus. Piisava ajaga on võimalik iga kombinatsioon läbi proovida ning kahjuks on uuringud näidanud, et kombinatsioonilukkude ära arvamine on inimeste jaoks isegi kergem kui PIN-koodide puhul. Piisab vaid ühest-kahest korrast, et kõrvaline inimene suudaks üsna edukalt nähtud kuuekohalist kombinatsiooni korrata.
Sõrmejälg
Erinevalt PIN-koodidest pole sõrmejälgi võimalik maha vaadata ega ära arvata. Igal inimesel on need praktiliselt unikaalsed ja samuti on sõrmejäljega telefoni lahti lukustamine seni saadaval olevatest meetoditest üks kiiremaid. Kindlasti on see kiirem kui mistahes PIN-koodi või kombinatsiooniluku sisestamine.
Sõrmejäljed on mugavad ka selles aspektis, et neid pole vaja meelde jätta ega kunagi muuta. Viimane omadus võib muidugi osutuda hoopis turvariskiks.
Kahjuks pole ka sõrmejäljed kurijategijate vastu parim kaitse. Juba 2013. aastal suudeti sõrmejäljest tehtud pildi põhjal valmistada piisavalt elutruu koopia, millega telefoni lahti lukustada saaks. Tänapäeval ei ole võltsitud sõrmejäljed enam sugugi utoopilised vahendid, millega telefonidesse sisse murtakse.
