Uudis

AKI peab eestlaste koroonaäppi sobilikuks, õiguskantsleri büroo jagab tunnustust

Eesti koroonaäpp.Foto: Kuvatõmmis/Sotsiaalministeerium

Kui veel maikuus oli andmekaitse inspketsiooni (AKI) peadirektor Pille Lehis üsna kriitiline Euroopa trendi ja soovi osas koroonaäppe arendada, siis nüüd, mil eestlaste variant jõuab homsest äpipoodidesse, on AKI leebemaks läinud. 

AKI tehnoloogiadirektor leiab, et kuna Eesti koroonaäpp ei võimalda kasutajatel ja riigil saada nimeliselt teada, kes, kellega ning millal ja kus on lähikontaktis olnud, on hoidutud ülemäärasest andmetöötlusest. Äpi arendajatele jagab tunnustust ka õiguskantsleri büroo, kust varasemalt tuli samuti koroonaäpi teemal hoiatavaid signaale. 

Vabatahtlik koroonaäpp jõuab äpipoodidesse homme

Aprillis moodustati sotsiaalministeeriumi juhtimisel ettevõtjate ja ametnike kokkuleppel konsortsium, mis hakkas arendama mobiiliäppi, mille eesmärk on aidata kaasa koroonaviiruse leviku tõkestamisele. 

Äpp on lõpuks valmis saanud ning jõuab Google Play ja App Store’i äpipoodidesse homme. “Hoia” nimeline äpp on kõigile huvilistele kättesaadav ning riik ei tee selle kasutamist kohustuslikuks. Erinevalt paljude teiste riikide äppidest saab eestlaste oma nakatunute kohta informatsiooni kätte patsiendiportaalist. Seeläbi ei saa end nakatunuks märkida need, kes tegelikult ei ole nakatunud. 

Koroonaäpi teema oli mais lausa sedavõrd oluline teema, et selle üle arutlesid kohtumisel AKI peadirektor Lehis ja õiguskantsler Ülle Madise. Lehis pööras toona tähelepanu sellele, et äpi arenduses tuleb pöörata tähelepanu Euroopa andmekaitsenõukogu välja antud suunistele. Lisaks leidis ta äpi IT-arenduse osas, et see olgu läbimõeldud, turvaline ja läbipaistev.

Nüüd, mil eestlaste äpp on valmis, ütles AKI tehnoloogiadirektori Urmo Parm Geeniusele, et kuna eestlaste arendatud äpp välistab võimaluse, et kasutajad hakkavad seda kuritarvitama, saatest teavet valepositiivsest diagnoosist ning äpp ei võimalda kasutajatel ja riigil saada nimeliselt teada, kes, kellega ning millal ja kus on lähikontaktis olnud, siis on äpi arendamisel hoidutud ülemäärasest andmetöötlusest. 

“Kõik diagnoositeavitused kontrollitakse ja tehakse kinnituse korral märge äpi kesksüsteemi. Diagnoosi kinnitamiseks on riigil vajalik teavitaja tuvastamine. See toimub teavitaja nõusolekul. Äpi kesksüsteemis seotakse teavitaja seadme kood diagnoosi kinnituskoodiga, kuid ilma teavitaja tuvastamist võimaldavate tunnusteta. Äpp teeb perioodilisi päringuid kesksüsteemi ning kui selgub, et kasutaja äpp on registreerinud varasemalt mõne teise seadme koodi, mis on seotud positiivse diagnoosiga, annab äpp sellest kasutajale teada,” ütles Parm.

Ta lisas, et äpi eesmärk on tõkestada maksimaalselt viiruse levikut, võimaldades kasutajatel saada teavet, kas nad on olnud lähikontaktis koroonapositiivsega. 

“Nii on kasutajatel võimalik vajadusel võtta tarvitusele õigeaegsed abinõud (nt mask, sotsiaalne distants, isolatsioon) ning anda koroonaproov,” sõnas Parm.

Äpi osas on positiivselt häälestatud ka õiguskantsleri büroo, mille kommunikatsioonijuht Janar Filippov ütles, et kuivõrd tegemist ei ole kohustusliku rakendusega ning positsioneerimist ei toimu ja isikuandmeid ei jagata, s.t. nii nakatunute kui nende lähikontaktsete konfidentsiaalsus on tagatud ning eraelu kaitstud, siis büroo õiguslikku probleemi ei näe ning avaldab rakenduse väljatöötajatele tunnustust.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.