Ansip tõi välja kaks uut reformi, aga 99,9% eurooplaste rändlustasud kurbnaljaka takistuse tõttu veel ei kao

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
47rs160727b423.jpg

Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansipi ja teiste volinike järjekordsed tööviljad on valmis, sest Euroopa komisjoni juht Jean-Claude Juncker esitles täna oma aastakõnesettepanekuid autoriõiguste reformimiseks ja seadis uued eesmärgid internetiühenduste levikuks Euroopas. Näiteks peaks iga euroopa koduni jõudma 2025. aastaks 100 Mbit/s internetiühendus, kuid järgmisse aastasse planeeritud rändlustasude kaotamine on takerdunud läbirääkimistesse.

Autoriõiguste paketiga tehakse selgemaks sisu nagu telesaadete või -filmide müümise ja ostmise reeglid, mis peaks Euroopa televaatajatele kättesaadava sisu hulka kasvatama 65% (EBU hinnang) kuni 200% (Euroopa komisjoni hinnang). Muuhulgas annab see õiguse näiteks BBC-le müüa oma iPlayeri veebiteenuse litsentsi Euroopas ka üle veebi, praegu selleks legaalset võimalust polnudki.Kaablioperaatoritel nagu Starman peaks uute reeglite jõustumisel muutuma lihtsamaks saadete hankimine.

Lisaks antakse avalikes huvides tegutsevatele teadus- ja uurimisasutustele õigus andmekogumisel autoritasudest pääseda, aga eraettevõtted nagu startupid seda ei saa, mis vähendab kriitikute sõnul Euroopa idufirmade konkurentsivõimet. Kolmandana püüab sama pakett vähendada lõhet platvormide autoritasude vahel, mida näiteks YouTube maksab liiga vähe võrreldes Spotifyga.

Igaühele 100 Mbit/s internet

Euroopa liidu digitaalse ühenduvuse eesmärkideks 2025 seati kolm ambitsioonikat sihti. Juba üheksa aasta pärast peaks…

  • 1 Gbit/s sünkroonse ühenduse (sama kiirus üles- ja allalaadimisel) saama ühiskondlikult olulised asutused nagukoolid, ülikoolid, teaduskeskused, transpordisõlmed, valitsusasutused, haiglad, tehnoloogiliselt arenenud ettevõtted.
  • 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega ühenduse saama kõik majapidamised Euroopas, nii maal kui ka linnas, ja võimalus peaks jääma kiirus tõsta 1 Gbit/s peale.
  • 5G leviala katte peak ssaama linnastunud piirkonnad, suuremad teed ja raudteed. Vahepealse eesmärgina peaks juba 2020. aastaks iga liikmesriigi ühes linnas olema 5G kommertsteenusena saadaval.

Euroopa komisjoni hinnangul läheb eesmärkide täitmine maksma 500 miljardit eurot investeeringutena, praeguste trendide juures on puudujääk sellest 155miljardit. Et ettevõtteid investeerima meelitada, on komisjonil valmis mitu ettepanekut regulatsioonide reformimiseks.

Mis sai rändlustasudest?

Eelmisel nädalal esitasid Ansip jadigitaalmajanduse ja –ühiskonna volinik Günther Oettinger ka oma plaanid rändlustasude kaotamise reformiks, agakomisjoni presidentJean-Claude Junckeri tänasest "State of the Union" kõnest jäi see välja. Suurt osa euroopast rõõmustav reform lükkus tragikoomilise vastasseisu tõttu jälle edasi.

Ansipi ja Oettingeri plaan nägi ette kavalat kompromissi rändlustasude keerulises probleemirägastikus. Esiteks peab rändlustasude kaotamine tagama, et need tõesti kaoksid, muidu tunneksid Euroopa tarbijad end petetuna. Teiseks ei tohi aga rändlustasude kaotamine mobiilside hindu tõsta, ka siis saabukspettumus. Kolmandaks tuleb üle saada põhja ja lõuna vahel valitsevatest kääridest, sestpõhjapoolsetes riikides on mobiilside odav ja lõunas kallis.

Seepärast on kokku lepitud "õiglase kasutuse printsiip", et rändlustasude kaotamisega ei tekiks “püsivat" rändlust, millega ostaks kreeklased või belglased endale Eesti või Soome SIM-kaardi ja kasutaks aasta läbi odavat Eesti sidet. Sisuliselt oleks nad aga oma koduriigi võrgus ja Eesti operaator peab hulgihinnaga kaubeldes Belgia operaatorile teenuse kinni maksma.

See “õiglase kasutuse printsiip” annaks mobiilioperaatoritele garantii, et nad suudavad majanduslikult edukalttegutseda ja ei peaks hindu tõstma. Nii kaitses Ansip plaani ka Twitteris:

Seega, arvestades mobiilside hinnaerinevusi ja "õiglase kasutuse printsiipi" käisid Ansip ja Oettinger välja ettepaneku:

  • rändlustasud oleks “kadunud” maksimaalselt 30 päeva kestval reisil ja kokku ainult 90 päevaks aastas.

Plaanil oli jumet. Keskmine eurooplane reisib aastas ainult 12 päeva ja selline 90-päevane limiit oleks sobinud 99,9%-le eurooplastest. See pole kõnekujund, vaid reaalne arv, mille ametnikud välja arvutasid.

0,1% protesteerivatesteurooplastest juhtus olema Brüsselis

Ent plaan ei läinud kurbnaljaka takistuse tõttu läbi. Brüsselisräägitakse, et selle vastu oli häälekas0,1% eurooplastest jaosa neistjuhtusistuma Euroopa parlamendis.

“MEPid reageerisid vihamöirgega,” kirjeldas olukorda väljaanne Politico. Pidevalt oma koduriigi, Brüsseli ja Strasbourgi vahet reisivad europarlamentäärid oleksid 90-päevasest limiidist välja jäänud. Plaani vastu olid väidetavalt ka Brüsselis resideeruvad ajakirjanikud ja kuus kuud aastas Hispaanias puhkavate Saksa pensionäride huve kajastavad Saksa tabloidid. Ehk siis poliitiliselt võimekad ja häälekad huvigrupid, kes reisivad aastas rohkem kui 90 päeva.

Euroopa parlamendi saadikud kallasidJunkceri,Ansipi ja Oettingerikrae vahele ohtralt süüdistusi. Indrek Tarand kritiseeris ERR-i raadiouudistele, et Euroopa komisjon on telekomitööstuse lobistidelõa otsas. Kaja Kallas möönas blogipostituses, et lahendus sobis 99%-le eurooplastest, kuid reformi tehes ei kommunikeeritud piisavalt selgelt, et rändlustasud kaotatakse just reisivatele eurooplastele, mitte välisriigis elavatele eurooplastele. Kallase arvates ei peaks arvestust pidama 90 või muu hulga päevade üle, vaid reageerida tuleks kuritarvitustele.

Nende protestidosutusid igatahes Junckeri jaokskaalukamaks kui 99,9% eurooplaste rändlustasud ja nii tõmmati reformiettepaneksisuliselt puruks. Seešokeeris Politico andmetel omakorda telekomitööstuse esindajaid. Mobiilioperaatorid olid valmis plaaniga edasi minema, sest nende jaoks oli õiglase kasutuse printsiip garantiiks.

Nüüd on aga läbirääkimised taas lahti ja pole teada, milliste tingimustega õnnestub rändlustasude kaotamine uuesti kokku leppida.

Foto: Ilmselt einäita rõõmus Andrus Ansip fotol teistele volinikele oma mobiiliarve rändlustasusid. (FrancoisLeniour/Reuters/Scanpix)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.