Täna arutletakse ETV saates “Suud puhtaks” teemal “Anonüümsed netikommentaarid” ja riiki ohustavat teemat on sisse juhatamas ka krõbedad arvamused. Kui inimühiskond kolib reaalsusest netti, siis sõnumite edastamise keskkond ju muutub. Õhuvõngutamisest ja tagarääkimisest ja kividega loopimisest saab bittide liigutamine. Tekib eraldi hobi – krutskiga baidivoogude suunamine… midagi sarnast, kui kasta aiavoolikuga möödakäijaid. Kohati tundub, et Eestis on meedia vahetumine maha magatud ning seoses anonüümsusega on paigast ära suisa põhimõisted. Sestap väike kommentaar sel teemal.
Eelmisel nädalal lugesin Gilad L. Rosner’i doktoritööd (2014). Töö ise käsitleb küll peaasjalikult mõistet linkimatus – unlinkability – Unverkettbarkeit, kuid seal selgitatakse lugejale hästi ära ka muud identiteediga kaasnevad mõisted. Rosner viitab W Richard Scott’i raamatule “Institutions and Organizations: Ideas and Interests” (2008), ISBN10: 1412950902, kus esitatakse mudel, mismoodi ideed ühiskonnas jõuavad a) kommete ja b) käitumisnormide tasandilt c) seaduste tasandile.
Anonüümsus on ühiskonnas suhteliselt vana institutsioon. Selle mõtteks on kaitsta ühiskonna nõrgemaid kihte tugevamate omavoli eest. Pole anonüümsus kusagile kadunud ka Eestist – päris mitmel asutusel on vihjetelefonid. Iseasi, et mingi konkreetse numbri pealt helistades ja omaenda häälega rääkides on tegu pigem ikkagi pseudonüümsusega, mitte anonüümsusega. Kas sinul juba on häält moondav 10€ maksev Hiina nutikell Y1?
