Uudis

Artur Schaback: Bitcoinile on vara surma kuulutada

Paxful asutaja Artur Schaback.

Artikli autor on firma Paxful üks asutajatest Artur Schaback. Paxful vahendab inimeselt-inimesele krüptoraha müüki. Loe tausta kohta pikemalt siit.

Bitcoini „surma“ ei saa ette ennustada ainult selle väärtuse põhjal, sest bitcoin on rohkemat, kui lihtsalt kaubeldav valuuta, mida iseloomustab selle turuhind. Bitcoini või ükskõik mis krüptovaluutasse investeerimist tuleks kategoriseerida pigem hasartmänguna raha ümberjaotamist inimeste vahel ja võrrelda seda hipodroomil panustamisega – vähesed on võitnud suurelt, aga paljud on kaotanud.

Kohe vahemärkusena seletan ära, et nii kirjutatavas keeles kui ka selles artiklis eristatakse selgelt väikse algustähega bitcoini ja suure algustähega Bitcoini. Väikese algustähega bitcoin on üks krüptovaluuta münt, suure algustähega Bitcoini all peetakse silmas Bitcoini kui protokolli ja maksevõrgustikku, kus siis loomulikult kasutatakse bitcoine. Kolmas segadust tekitav termin on veel plokiahel, aga see on ainult üks osa Bitcoini maksesüsteemist – ühe autori võrdluse kohaselt on plokiahel Bitcoini käigukast, kuid praegu sellele rohkem ei peatuks.

Meedias leviv kuuldus bitcoini kukkuvast hinnast ja seetõttu selle surmast on sama ennatlik kui aasta tagune meediakära sellest, kuidas bitcoin on järgmine globaalne valuuta. Oma raha kaotanud (täpsem oleks vast isegi öelda, et oma raha ma mänginud) krüptovaluuta-entusiastidest on saanud kriitikud ja seda arusaadavatel põhjustel.

Hinnalangus oli ootuspärane

Bitcoini hinna langemine nüüd majandusaasta lõppedes oli ootuspärane. Järgmist kukkumist võib oodata veel veebruaris, kui hakkab lõppema hiinlaste majandusaasta ning ka sealsed investorid otsustavad oma investeeringud enne aasta lõppu likviidseks teha. Bitcoini hinnad langevad ja krüptokaevandused sulgevad oma uksi, kuid see ei tähenda, et bitcoin oleks kadunud nähtus. Viimase 8 kuuga on bitcoini väärtus kukkunud 50% võrra, aga päevane bitcoinides arveldatud tehingutemaht on stabiilselt kõikunud keskmiselt 4-6 miljardi dollari vahel.

Oma kogemusele toetudes väidan, et bitcoini hind ei ole sugugi tähtis ning peegeldab ainult turul toimuvat nõudluse ja pakkumise vahekorda. Inimesed kasutavad igapäevaselt bitcoini ja seda põhjustel, mida meie arenenud digiühiskondades ei mõista. Arengumaades kasutavad bitcoine inimesed selleks, et teha meie jaoks elementaarseid makseid internetist – kas siis riigisiseselt või välismaal töötades kodustele raha saata, kuid võrreldes Western Unioniga palju madalamate teenustasudega.

Üks huvitav juhtum on näiteks Nigeeria, kus on kapitalikontrollid ja välisvaluutaga saab maksta ainult kuni 100 dollari eest. Seetõttu ongi nigeerlastel ainuke võimalus näiteks eBayst või Amazonist üle 100 dollari maksva toote jaoks osta kohalikul turul bitcoine, need saata usaldusväärsele vastavale teenusepakkujale näiteks Hiinas, kes ostab ise näiteks iPadi Amazonist ära ning saadab selle Nigeeriasse. Sellistel juhtudel muutub bitcoin kaubeldavast valuutast vahendiks, mis annab inimesele finantsvabaduse. Sellistel puhkudel ei mõjuta ostjat bitcoini volatiilsus, sest enamus inimesi teevad tehingu bitcoinidega paarikümne minutiga, mille jooksul bitcoini väärtus ei kõigu.

See ei ole tulbimaania

Tehes igasuguseid spekulatsioone ja teooriad bitcoini tuleviku suhtes, ei tohiks seda kohe kindlasti üks-ühele võrrelda tulbimaaniaga. Tulbid oli 17.sajandil uudne kõrgelt hinnatud luksuskaup, millel ei ole peale esteetilise väärtuse mitte mingit muud väärtust ega otstarvet. Tulpe küll kasutati raha hoiustamiseks ja kauplemiseks, kuid piiratud elueaga orgaaniline kaup, mida ei ole võimalik poolitada ega jagada, on väga halb võimalus igasugusteks rahalisteks tehinguteks ja hoiustamiseks.

Bitcoine ei ole võimalik lõpmatuseni Hollandi põldudel päikse all kasvatada. Praegu küll neid kaevandatakse, kuid süsteem näeb ette, et ringluses saab olla maksimaalselt täpselt 21 miljonit bitcoini. Praegu on käibel umbes 17,4 miljonit münti. Selle piirini jõudes peaks teoreetiliselt bitcoini hind muutuma vähem volatiilsemaks ja optimistliku prognoosi kohaselt ka tõusma– see on spekulatsioon, mitte investeerimissoovitus.

Erinevalt tulpidest on bitcoinil praktiline otstarve olemas – Bitcoini protokoll on iseseisva elektrooniliste maksete süsteem ning just selle funktsiooni kaudu Bitcoini looja Satoshi Nakamoto bitcoini defineeribki. Kui kõrvale jätta ühe bitcoini kui ühiku turuväärtus, on Bitcoinil kui maksesüstemeil parem suurem ühisosa PayPaliga kui tulpidega. Sarnasel PayPalile saab bitcoine kiiresti üle maailma saata, kuid seda hoopis teises vääringus.

Bitcoini ei loodud silmas pidades börsil kauplemiseks ja spekuleerimiseks. Bitcoin leiutati, et oleks alternatiivne elektrooniline maksesüsteem, millel puuduksid nii vahendaja kui ka keskpanga sarnane institutsioon. Bitcoini hind küll kõigub, aga nii kaua kuni inimesed kasutavad bitcoine oma maksete tegemiseks, jääb bitcoin ka ellu. Iseasi see, mis hinnaga.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.