Arvamus: miks me ei tohiks sundida Apple’it terroristi telefoni avama?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
california_shootings.jpeg-0ba72.jpg

Eelmise aasta jooksul lasid politseinikud USAs maha 975 inimest. Suurbritannias oli see arv kolm. Alates 1990. aastast on Suurbritannias politseinike relvade läbi hukkunud ainult 58 inimest ning kui veel statistikas urgitseda, siis saab USAs igal aastal poltiseinike käe läbi surma rohkem inimesi kui Suurbritannias viimase saja jooksul kokku.

See USAs elava britist tehnoloogiaanalüütiku Benedict Evansi kokku pandud võrdlus aitab mõista, miks on USAs puhkenud üleriigiline arutelu teemal, kas politseil võiksid kohtu loal tohtida kahtlusaluste mobiiltelefone lahti murda ning seal leiduvates andmetes sobrada. Probleem on selles, et Apple on ehitanud oma iPhone’id nii, et ilma paroolita sinna mitte keegi sisse ei saa. Ei politsei, CIA, FBI, NSA ega ka Apple ise.

Nüüd on kohus ühe juhtumi puhul otsustanud, et Apple peab politseil aitama kurjategijate telefone lahti murda, sest FBI ise pole seda telefoni tugevate turvameetmete tõttu mitme kuu jooksul teha suutnud. Ja see pole lihtsalt mingi juhtum, vaid viimaste aastate tõsiseim siseterrorismi juhtum USAs: tulistamine San Bernardinos 2. detsembril, kui hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest.

Nii ongi neil seal nüüd kaks emotsionaalset küsimust läbi põimunud. Kurjategijad on surnud, nende telefon aga endiselt elus, kuid politsei eest lukus. Kas sinna on kindlasti vaja sisse saada või on see juhtum hea võimalus tõstatada ühiskonnas politseid pikalt ärritanud krüptimisküsimus? Ja kas üleüldse võivad olemas olla sellised telefonid, kuhu politsei isegi kohtu loaga puhttehniliselt ei saagi sisse murda? Selliseid uksi ju ei ole, miks siis telefonid võivad olla?

Eestis elades ongi ilmselt raske mõista, kuidas saab üleüldse niimoodi küsida. Elame riigis, kus sisejulgeoleku eest hoolitsevate organisatsioonide usaldusväärsus on ülitugev. Päästeamet on riigi elanike arvates kõige usaldusväärsem organisatsioon üldse, neid usaldab eelmise aasta andmetel tervelt 94 protsenti elanikkonnast. Politsei- ja piirivalveamet on kohe teisel kohal 84 protsendiga.

USAs oli mullu politsei usaldusväärsus 52 protsenti ning see oli viimase 22 aasta kõige kehvem tulemus. Üle 64 protsendi pole see alates 1993. aastast kordagi tõusnud.

Enamiku jaoks meist ei tule ilmselt pähegi, et Elmar Vaher võiks tahta meie mõtteid jälgida ja logida. Erinevalt USA tehnoloogiamaailmast ei ole meie juured California hipikultuuris ning meie vanemad ning vanavanemad said piisavalt pikalt tunda, mida tähendab repressiivses ühiskonnas mõtteviis "against the man", nii et nii praegune Eesti "man"kui Ameerika "man"tunduvad mõlemad täitsa omad olevat.

Mida siis teha, kui endal pole piisavalt infot ega tunnetust, et seisukohta võtta? Üks võimalus on endale see tunnetus hankida, mõeldes näiteks sellele, et olukord ka Eestis võib kergesti muutuda. Institutsioone saab allutada poliitilisele kontrollile. Juhtivatele kohtadele võivad sattuda korruptandid. Poliitikat võivad hakata kujundama ja ellu viima teistsuguste arusaamadega inimesed. Ongi ju allutatud, ongi ju sattunud, ongi ju viidud, ka Eestis.

Teine võimalus on mõelda filosoofiliselt, pannes ühele kaalukausile vabaduse ja teisele turvalisuse. Tehniliselt oleks võimalik internet teha sada protsenti turvaliseks, aga ta hakkaks siis meenutama midagi teksti-TV sarnast. Täiesti turvaline pärismaailm on ka praegu tehniliselt täitsa võimalik, aga see oleks siis nagu lilleklumpidega vangla. Ma pigem jätaks inimestele nende lukus iPhone’id.

Geeniuse peatoimetaja Henrik Roonemaa tehnoloogiakolumn ilmub Postimehes igal teisel nädalal. Ilmumisele järgneval esmaspäeval toome selle ka Geeniuses ära. Loo originaallink on siin:http://arvamus.postimees.ee/3588913/henrik-roonemaa-miks-me-ei-tohiks-su…

Avafoto: Scanpix

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.